Hoi An - "We can copy EVERYTHING!"

Hoi An k6ik endale,
Hoi An k6ik endale,
sest pole sul tarvis teada,
mida ma teen!

Jumalate viha on meie vastu p88rdunud. Esiteks j2litab meid kole ilm. Siin Kesk-Vietnamis on kyll soe, aga eile sadas n2iteks terve p2eva ja ilmateade paranemist ei luba.
Hotellituba tundus igati okei, a siis selgus, et me oleme Hoi An'i Thien Trungi hotellis (kolme peale 12 dollarit 88) just need kaks p2eva aastas, mis nad panevad hoovi k6nniteeplaate.
Ok, kannatame 2ra, sest laose ehitushuvilised 2ratasid meid ju iga hommik oma kopsimisega.
Kuidas seda nyyd viisakalt kirjutada, et t2na kukkus meil jupp lage alla - osa iluvingerdustest, mis peaks lae suursuguseks muutma. 6nneks olime parajasti fuajees, sest tegu polnud mingite puitliistudega, vaid tsemendist valatud detailidega, mis olid tatiga lakke kleebitud.
Keeldusime siia hotelli kauemaks j22mast ja hotellimees arvas seepeale, et kuna kell on juba 12.45, oleme v2ljatshekkimisega hilinenud ja peaks maksma veel yhe p2eva lisaks. Et me oleks v6inud tema hotellitoas surma saada, teda yldse ei k6igutanud.

Parem alumine nurk kukkus siis lihtsalt alla. Tundub nagu ei midagi, a tegelikult oli iga jublakas pea tellise kaalu.


Teekond Hoi An'i
Hanoist s6itsime 88rongiga Hue'sse - 481 000 dongi soft-sleeper ja alumine voodi. Vaated olid hingematvad, pisar tahtis silma tulla. Tiiu polnud ju Vietnamist veel suurt midagi n2inud ka. Nagu Kadri suureliselt Tiiu kuuldes kuulutas: "ykski turist ei j2ta Halong Bays k2imata, sest see on Vietnami k6ige ilusam koht." Nyyd yks selline on. Hanoi haigevoodis ei saanud Halong Bayd isegi mitte unes n2ha ja siis pidigi Tiiu nina vastu rongiakent ymbrust j6llitama.
Buss Huest Hoi An'i l2ks p2rast l6unat, kella 13-st sai kell 14 ("You never miss the bus!" lubas pileti myynud mees).
Bussireisi suurim elamus oli mere n2gemine yle pika aja. Kohalikud ei paistnud ranna p2rast v2ga r66mustavat - pigem, et pagan, maa sai otsa. Otse mere 22res asuvad majad olid hallitanud ja nii ebam22rast kuju, et geomeetria kyll selliseid kujundeid ei tunnista. Ja siis need majad olid laiali pillutatud nagu Tetrises. "V6ta see v2hene muru ka 2ra ja oledki Egiptuses," 6petas Kats v2he maailma n2inud Tiiut.
Pikemate s6itude ajal tehakse yks-kaks pikemat peatust. Peamiselt selleks, et turistile saaks asju myya. Toidus domnineerivad kypsised ja kommid. Miks nad arvavad, et turistid elavad kommide ja kypsiste peal? Kuna muud ei myyda, siis peab n2ljane turist ostma kypsiseid ja komme. Ja seep2eale j2raldavad kohalikud, et ojaa, tellime veel rohkem komme ja kypsiseid, sest turistid nii armastavad komme ja kypsiseid.
Teel Hue'st Hoi An'i.
Hue: kohalik mees tutvub Eestiga. See mees haakis meile Hue rongijaamas sappa. Ta teadis, millal Eesti iseseisvus ja vabandas k6ikide vietnami m8lakate eest, kes meile paha on teinud. 4 dollari ja 4 tunniga lubas ta meid bussiga Hoi An'i, mida me muidugi ei uskunud eriti, aga meil oli "Usalda kohalikke"-p2ev. Aga buss oli parim, mis me siiani saanud oleme - nii laiad istmevahed, et jalad sai v2lja sirutada v2ikeste taburettide peale.

Elu tsitadellis: k2ib vilgas ylesehitust88. Hues olime paar tundi ja kylastasime sealset suurimat vaatamisv22rsust, tsitadelli.

Ahned kuldkalad. Kalade toitmine on Tiiu lemmikmeelelahutus. Tunne oli kodune nagu s88daks Tallinna loomaaias metsalinde.

Hoi An
Ilus prantsuse-itaalia-aasia segu linnake. Linna piiril saavad vist k6ik ajju signaali, et kanna ainult beezhe shortse ja halle botaseid. Moepilt on kohutav. Tiiu on peaaegu permanentses minestuses seep2rast.
Igatahes hordides eri vanuses igavaid ja ilmetuid inimesi.
Aga kohvikud on suurep2rased, meie lemmik on Cargo. Croissantid ja muud kypsetised on eriliselt h6rgud.





Koopiapealinn
Hoi An'is saab lasta endale lasta valmistada k6iki jalatseid ja riideid. Terve linn on t2is v2ikesi salonge, kus saad j2rgmiseks p2evaks oma m66tude j2rgi asju tellida. Tydruk n2itab a la OTTO kataloogi ja ytleb t6sise-hingestatud h22lega nagu kooliaktusel eteldes: "We can copy everything."
Nad 6mblevad sulle moekad Nike tossud Kappa talla peale ja tikivad liblikad ka peale, kui tahad.
Tiiu elufilosoofiaga "elus on vaja v2he asju ja palju kingi" sobib siinne valik imeh2sti, kohe saab ta k2tte 2 paari kingi ja yhed saapad, et siis oma seljakotireisi j2tkata juba kuue paari jalan6udega. Kats lasi lisaks kingadele teha endale ka Tiiu (Inglismaalt tellitud) pl2tude koopiad.

Kadri tegi yhes poekeses pilti, millise tikandiga kingi ta tahab. Siin teise poe mutt pildistab oma telefoniga Kadri fotokast seda mustrit maha.
Siin valmib kinga l6ige. Raske uskuda, et nad ehitavadki sulle need kingad valmis sellisel meetodil ja lubavad, et need peavad ka vastu ligi aasta. Nahkrihmikud maksavad u 10 dollarit.

Kell kuus 6htul hakkame liikuma Mui Ne poole 88bussiga. 20 taala n2gu.
A ja Kats ja Kadri n2gid just siin me hotellis Raikot ja Timot, kellega kaks aasta tagasi Koh Changil tuttavaks said.

Tiiu soolo

Kui lehest v6is lugeda, et P6hja-Vietnamis oli kylmalaine (Sapas 88sel 2.9 kraadi), siis mul oli isiklik kuumarekord ja kehatemperatuur t6usis ligi 40 kraadini.
Ja kuna see number ei tahtnud juba kaks p2eva palavikualandajatele alluda, l2ksime reedel 6htul puukentsefaliidi, malaaria ja seagripi hirmus Hanois arsti juurde.
Arst diagnoosis 6nneks vaid gripi (influenza A) ja kirjutas kotit2ie rohtusid (Eludril, Dorithricin, Efferalgan, Actifed), mille kliinikust kaasa sai. Ise pidi maksma muidugi. Veidi liialdades on siin k6igil juba k2si pikalt ees, enne kui midagi kysidagi j6uad.
Medasutuseks oli International SOS Vietnam, teenindus ingliskeelne, aga kuna vietnamlased r22givad seda nii n2tskelt, siis ikka ysna raske sellest meditsiinilisest vadast midagi aru saada. Eriti, kui oled seisundis, kus enam nagunii midagi aru ei saa. 6nneks on mul Kats ja Kadri.
Igatahes lahkusin kliinikust paari tunni p2rast mask n2os ja k2suga olla karantiinis. Ehk siis magasin eraldi voodis, mitte suures Katsiga koos.

Turistid vaatasid mu n2omaski ja Jyri Arraku maalilt v2lja astunud soengut ilmselge 6udusega, kohalikud ei teinud teist n2gugi.

Kats ja Kadri tegid vahepeal kahep2evase tripi Halong Baysse. Piltide j2rgi tundus v2ga ilus. Ma lihtsalt magasin Hanoi mutionu urus 48 tundi, vastasin kohusetundlikult tshikkide SMSidele, et kuidas palavik on, ja s6in rohtusid. T2na olen j2lle mina ja saan naerda Kadri juttude peale. N2iteks kuidas ta Baltoscandalil pidi kantseldama yht klouni, kes yhel hetkel v6ttis Viitna j2rvel noa v2lja ja ytles eesti n2itlejatele: "Raha ja paremad riided v6i elu!" Eesti meestel oli ikka t6sine hirm naha vahel. Vot siuke k6va naljamees oli see kloun.

Praegu suhtlesin veel kindlustusega, sest selline soolomeelelahutus l2heb ikka yht-teist maksma ka. Yle 6 miljoni dongi ehk veidi yle 3700 krooni. K6ik joones, kui leiaks veel kuskilt printeri, et kindlustusjuhtumi avalduse vorm v2lja printida, aga sellega 6nneks ei p6le.

6htul hakkame 88rongiga l6una poole liikuma ja j22me paariks p2evaks Hoi An'i.

A ja keegi v6iks mulle iga pyhap2ev smsida, kes superstaarisaatest v2lja kukub. Marten on veel alles?

Esimest korda kohaliku mutionu urust v2lja.

Raske vietnami gripi yle elanud patsient kohtus t2na esimest korda kohaliku toiduga.

Halong Bay
Siin on link Kadri pikale jutule Halong Bayst. K6rva taha v6iks siis panna seda, et 2rge tripi eest yle makske ja oma alkoholi tuleb juua salaja v6i maksta trahvi. Aga v22rt 2ra k2ia igal juhul; v6ib-olla ilusaim elamus kogu Vietnamis, ytleb Kadri.

Transpordiskeem edasij6udnutele*

Konnasaaga on l2bi, elagu sipelgad! Kui Tiiu pardisandaalid 88maja ukse juurest 2ra t6i (jalan6ud j22vad Laoses enamasti v2lja) ja voodi ette maha viskas, sibas laiali musttuhat pisikest sipelgat. Siis l2ksime Joma kohvikusse hommikust s88ma ja suhkrutoosis olid... sipelgad muidugi. Yhtlasi avastas Tiiu, et eelmisel korral hilinenud v6ileiva p2rast toodud maiustused maksid k6vasti rohkem kui v6ileib ise.
Paremal sipelgatoos.

Luang Prabangi lennuv2li n2gi v2lja ikka v2ga kohalik ja k6hus hakkas veel rohkem keerama. Pagas valgustati l2bi juba lennujaama uksest sisenedes. Check-in oli ka tore yks tyyp vaatas pileteid, teine tema k6rval pani kotile lipiku ja kolmas kohe rebis sealt sildilt midagi 2ra. Klaasi taga pahvis suitsu trobikond transamehi. Lennujaam ise oli ju veidi liialdades 8eldes nagu K2rdla oma.

Ootesaal. K6ht keerab.

Lao Airlines: pikk ja kitsas lennuk, kus reisijad tegid alguses yksteisest pilte nagu viimsep2eva 6htul. K2tepuhastuspaberi jagamine andis lootust, et antakse ka syya. Karbil oli lubadus "You are safe with us" ja toit oli hea. Alkoholi ei pakutud, aga generatsioon P inimesi r66mustab pepsikoola v2ga.

Hanoisse j6udsime viperusteta. Isegi me inglise s6ber Jason, kelle viisa hakkas tegelikult j2rgmisest p2evast, lasti lahkelt Vietnamisse.

Siis me veel ei teadnud, et siin meie s6idumugavused ka l6ppevad. Tahtsime ennast Hanoist s22sta ja minna kohe rongiga p6hja poole edasi. Aga kus on rongijaam ja kuidas sinna saab? Erinevatel andmetel asus lennujaam 5-32 km kaugusel. Taksistid hakkasid kohe moosima, et 15 $ v6i 250 000 dongi ots; bussiga olevat 3$ inimene. A no kes teab kuidas see buss veel s6idab ja v2ga tahtsime kohe edasi s6ita.

Meiega liitus kanadalanna Susan, kellele taheti lennujaama Tourist Informationis p2he m22rida kolmep2evane reis Sapasse, mis tulevat palju odavam kui omal k2el minna ja pealegi polevat rongijaamas enam pileteid. Ta oli n6us v6tma 96$ eest paketi, sest infot88taja v2itis, et ainuyksi rongipiletid on 60$. 6nneks v6ttis Susan meid kuulda, et see on paketimyyjate tavaline myygijutt, mida ei tohi kunagi uskuda.

Liiklus oli kaootiline ja taksojuht muidugi n2rvihaige. Vahepeal s6itis v6rrirajal ja korra hyppas autost v2lja, et ees6itnud auto juhile molli anda. Millegip2rast ikka ei andnud. S6it hakkas venima pikemaks kui lennuots Laosest Vietnami.

Lennureis oli lyhike, taksos aega kyll lugeda.

Ja loomulikult vedas sohver oma s6prade toredasse reisibyroosse, et ainult sealt saabki rongipileteid. Ees oli n2ha juba mitmeid taksosid ja eriti hajevil turiste. Keeldusime v2ljumast ja juhil ei j22nud muud yle kui edasi minna.

Nagu 8eldud, oli lennujaamas kirjas fikseeritud taks - 15 taala v6i 250 000 dongi. Eestlased otsisid v2lja 200 000 dongi ja kanada mutt omalt pool 100 000, sest t2pset raha polnud.

Rongijaama ees n2itas taksomeeter 287 000 ja juht n6udis veel 100 000 juurde, et tal on k6ht tyhi. Susan libistas sajase viiekymnese vastu, et kokkulepitud 250 000 oleks. Kutt oli ikka v2ga n2rvis, aga ei aidanud teda ei n2ljajutt ega vihikusse kritseldatud omaloominguline dollarikurss. Haarasime kotid ja lasime ta yle.

14-st piletikassast on avatud vaid 2 ja v6tame siblivate vietnamlaste vahel strateegilised positsioonid sisse nagu kolm suurt morska. Raisk, need pisikesed on osavad.

Eeskujulikult on meil ette valmistatud paberilipikud:

Hanoi -> Lao Cai

3 persons

soft sleeper

TODAY
Kanada Susan j6uab meist siiski ette ja kolmest mugavamast kohast j22b alles kaks. Kas muud v6imalust ei ole, ei andnud me alla? Piletit2di oli v2ga vastutulelik ja pakkus meie 9-tunnise rongis6idu jaoks k6va voodit ja joonistab mingi kriipsuskeemi. Asi seegi. Pilet maksis yle 200 000 dongi ja hiljem tuli v2lja, et t2iesti ametlik hind. Nii et 2rge uskuge, et pileti peab p2evi varem broneerima.

Nii, me oleme Hanois ja kuskilt l2heb rong. 20 minutit on v2ljumiseni aega. Kysime abi ja tee peal annab n6u keegi suvaline mees. Kadri versioon: eks ta heast sydamest aitas. Vaatas, et seisab seal loll yleni valgetes leinariietes blondiin, see l2heb ju rongi alla Anna Kareninat tegema.

No ja 10 minutit enne v2ljumist olemegi kohal nigu niuhti. Meie vagun oli 11. ja mida l6pupoole, seda nigelamaks kupeed l2ksid.

Kadri tormab linastes pykstes oma kolmandale korrusele nagu Mahtra s6tta.

Michi-ekspress.

Lao Caisse j6uadsime pool 5 hommikul. Ainult Kats sai magada; Tiiu hakkas haigestuma ja Kadri kartis niisama oma kolmandalt levelilt alla langeda. Rong ikka ragistas mis kole.

Kohe hakkasid meid piinama minibussityybid, et l2hme Sapasse. Meie olime otsustanud, et l2heme liinibussiga Bac Ha'sse, mis olevat sama ilus nagu Sapa, aga mitte nii turistikas.

Linnavalgustus pandi kustu. Meile haakis sappa yks kutt, kes tahab meid oma hotelli. N6uame bussijaama ja ta lubab meid sinna saata. Me oleme tugevate eelarvamuste kyysis ja ei usu oma abimeest. Aga v6ta n2pust, paistabki bussijaam ja yhe logu bussi peal on silt: Bac Ha 5h 15. Ronime peale, poiss ytleb, et pilet on 100 000 dongi ja maksku me ette ja on hirmus tyytu. Poiss on enne r22kinud juhi ja teiste reisijatega, mist6ttu tundub see sada tonni veel kahtlasem. Katsi esimene katsetus vietnami keelt r22kida ei anna ka mitte mingeid tulemusi, kohalikud vaid kihistavad. Nad ei tunne ka numbreid v6i on mingi totaalne vanden6u me vastu. Buss liigub m6nisada meetrit edasi, kell on ammu 5.15 l2bi. Ronime maha.

Siis ytleb mees, kes osutus oksekoti- ja ukseavamisspetsialistiks, et 50 000 dongi n2gu ja vr6nn-vr6nn.

Bussis on tugev laudal6hn ja ainsad, kes r2tti nina ees ei hoia, on eestlased. V6ib-olla kartsid nad ka vingu v6i seagrippi.

S6it on meeleolukas, sest bussil on ka kaubaauto roll ja ylihelikiirusel tuuakse s6idu jooksul bussi k6iksugu pakke. Umbes poole tee peal l2heb vaidluseks. Kaks kohalikku rahvariietes mutikest on j22rap2ised ja tahavad maksta s6idu eest v2hem, kui uksespetsialistile meeldiks. Ta hakkab s6nelema, kimub n2rviliselt suitsu ja mutid l6ugavad. Nii umbes pool tundi. Siis buss peatub ja t2dikeste varandus loobitakse demonstratiivselt v2lja. Buss liigub m6ni meeter, l2rm ei vaibu, ja sama demonstratiivselt pakitakse kotid j2lle bussi. Mutikesed annavad alla.

Show'd oli ikka rohkem kui t2ie raha eest.

Bac Ha's oli kell 8 hommikul kylm nagu p6hjanabal. Suust tuli auru. K2isime l2bi seitse hotelli ja n2gime yhte turisti. Panime endale selga ja kylge k6ik asjad, mis v2hegi sooja annaks.

Katsil on ymber magamiskott, mida l2ks vaja esimest korda selle reisi jooksul. Tiiul: taas Cathay Pacificu lennukisokid k2es, tuttuus seksikas suvekleit, Kadri 2raviskamiseks m6eldud valge pluus, retuusid jne.

Kolasime linnapeal, mis oli v2ga ehe. Eesm2rk oli shopata plekk-kruus, aga seda siinses kaubavalikus polnud.

Eluolu Bac Ha's:

Tikkimist88koda-tankla.

Aga kylm l2ks kontidesse. Hotellis tegime sooja jalavanni, Citrocepti shotid ja spiraaliga Theraflu jaoks vett. Nentisime, et Bac Ha on kolme tunniga end t2ielikult ammendanud ja rohkem veel. Saime hotellit2diga kokkuleppele ja l2ksime p2ikest otsima ehk Lao Caisse tagasi.

Tagasi Lao Cais.

M6tlesime 2ra k2ia ka turismimekas Sapas ja osta ylehomseks tagasis6idupiletid Hanoisse. Piletij2rjekorras kohtasime just Sapast tulnud paari, kes veenis meid ymber m6tlema - j2ine ilm ja u 5 kraadi. Kyla, kus nad olid k2inud, olevat olnud eriti turistikas ja vaade udu p2rast kehv. Nii et meil tegelikult vedas, et aega ei raisanud ja saime hoopis ehedama elamuse.

Tunni aja p2rast l2heb 88rong Hanoisse. Hommikul loodame saada m6istliku Halong Bay tripi.

* Tiiu hoiab endiselt Katsi k2e alt kinni, kui yle tee on vaja.

PS. See postitus syndis 38,6-kraadise palavikuga, nagu hiljem selgus.

Vihm!

Kes siin vingusid, et me oleme t88lisrahva vaenlased ja vastik on neid puhkusepilte vaadata. Vot nyyd - siin hakkas eile sadama ja sadas vahetpidamata terve p2eva.
Meie bangalote pererahvas sahmis ringi nagu oleks tegu elu esimese vihmaga - lappisid 6llekasti papiga katust, kaevasid vee2ravooluks kraavi ja klopsisid lauajupist trepile astmepulki, sest Kats pidi seal selili k2ima (u 800 kr on elamine seal kuu aega, tahaks juba tagasi).
Ilm on nyyd selline klassikaline vingus eesti suvi, turistidel on sokid sandaalides ja kohalikud on v2lja otsinud villased mytsid ja sallid.
Vahelduseks v2ga m6nus. Muidu pidi iga p2ev higistama rohkem kui saunas ja suurest kuumast tulid k2te peale villid.
Kerge kahetsus on ka muidugi, et soojad riided sai Tais laia kaarega prygikasti lennutatud.

Piltidel on meie eilehommikune lahkumine Vang Viengist. Meie tulime tagasi Luang Prabangi, et v6tta suund p6hja, kas P6hja-Laos v6i -Vietnam siis. Pille l2ks edasi Laose pealinna Vientiene poole.

Luang Prabangi tagasi tulles oli tunne nagu oleks koju saabunud. Tahtsime v6tta oma eelmist 88maja, a perenaine tahtis p2he m22rida 70 000 KIPi eest p6randal magamist, j2rgmises kohas muutus kahene tuba 80 000 KIPist 100 000 KIPile. Laod j2tavad parem toa tyhjaks, kui lasevad alla tingida. Yhtemoodi kangekaelsed rahvad oleme, sest me oleks v6inud ju need paar dollarit juurde maksta, aga ei... Kolmandas kohas saime suure voodi 60 000 KIP eest ja mahtusime sinna ilusti kolmekesi magama. Siin alumisel pildil on see sunnik, mille p2rast hommikul magada ei saanud. Laod armastavad kangesti ehitama hakata, nii kui 6ues valgeks l2heb. Pagana ehitusbuum.

Eile saime 6nnekombel t2naseks lennupiletid Vietnamisse Hanoisse. Teine v6imalus oleks olnud loksuda tundide kaupa bussis v6i oodata laup2evaseid lende. 135 dollarit ots.
______ __________ ___________

Laos oli v2ga-v2ga tore. Arvatavasti kirjutame yhe yldisema peatyki oma siinsetest muljetest, peategelasteks Laose loodus ja inimesed, nii kohalikud kui muud maalased. Vang Viengis saime hulga uusi s6pru ja t6estuse, et inglased ei ole ainult r2uskavad briti poissmehed, vaid v2ga normaalsed inimesed. Loodetavasti n2eme neid inimesi uuesti Vietnamis, kuhu enamik seltskonda suundub. Tiiu inglise peika tuleb isegi sama lennuga. V2ike Aasia.
Siin on pilt meie viimasest 88st tuubinguparadiisis Vang Viengis - Steve, Joe, John:
L6petuseks palun yks maitsev cuppacino teile!

Tuubingupealinn Vang Vieng

Oeh. Raske on.
See postitus on pyhendatud P2rnu g2ngile - Rena, Triin, Keidu, Maarja, Vidrik, Romanjeero, Aarne, Mati - Talvik. Me oleme praegu selles maailma punktis, kus me tunneme teist metsikult puudust. Rena, vea oma saun siia ja sellest saab tubingu menukaim koht.
Ja teile meeldiks siin nii v2ga sama palju nagu meile.
Tubingust - nn kontoris maksad 2ra raha (55 000 nagu pileti eest ja 60 000 KIP tagatiseks, et tood tuubi ikka p2rast tagasi ka). Andmed pannakse kirja, v6tad vastutuse ja saad k2e peale sinise markeriga tehtud l2raka numbri nagu viidaks loomi tapamajja. Tuktuk topitakse inimesi t2is, tuubid katusele ja j6e 22rde minek.
Esimene kord on paras ehmatus, kui n2ed keset sydap2eva seda m8llavat karja, esimeses baaris k2is parajasti hyppev6istlus - alasti, kolmekesi, seksipoosid jne. Kohtunikud oli kaldal rivis eri v2rvi plakatitega - "j2rgmine kord alasti", "mine koju malet m2ngima" jne.
Ja siis... oo viisakad turistid tulevad kajakkidega ja kohe tormas u 5 kutti neid ymber lykkama. P2eva norm tuli ikka ymber lykata. Selle eest sai ka punkte. Kahju oli neist prillide ja fotokatega kohvrituristidest, kes oli tulnud kauneid loodusvaateid nautima ja j2id hullunud joodikhaide k2tte, ei mingit halastust. Umberlykkajad said omakorda zhyriilt punkte.

Kokku on 15 baari, mida m88da siis kummir6nga sees hulbid. Baari juures visatakse sulle k6is v6i tross ja sikutatakse jooma.
Pea igas baaris tasuta shotid, s88k v6i viskipudelid. Kuna eestlane on parasiit, ei kulunud meil kroonigi. Tegelikult pole tuubi vaja v6ttagi, v6ib lihtsalt tulla j6e 22rde ja olla. Nagu tegi me s6ber ameeriklane Derek. L6puks muidugi l2ks jamaks, sest p2rast viimast baari peaks u 50 mintsa allavoolu tiksuma. M88da kivist p6hja ja kohati p6lvestsaati vett ei ole ilma jalan6udeta kuigi mugav ja nii pidi Kats p22stma tulet6rjuja elu ja oma tuubi peale v6tma. See oli poisi reisi k6ige erutavam hetk.
Yldiselt pole m6istlik l6puni kulgeda, vaid s6ita koju tuktukiga. Pimedas kivij6e peal liuglemine on ohtlik, peaga vastu kivi sodistada pidi olema ysna levinud vigastus. No v6i l2hed lihtsalt dzhunglis kaduma.
Teine t2helepanek - poleks iial arvanud, et (kohalikul) Billabongil on nii palju eri mustreid.
Kolmas - Vang Vieng on siiski ikka 19-aastaste paradiis, see on nende jaoks ikka eriti p6nev. Samas oli tuubimas ka USA vanapaar, kellega koos siia linna s6itsime.
Ja k6ige tagasihoidlikumad ja vaiksemad inimesed v6tavad 5 shotti sisse ja l2hevad hyppama. Eestlaste kangelane oli seekord Pille.
Joomakultuur on siin muidugi metsik. J6ebaaridest sai n2iteks k2epalu, millega hiljem on linnas joogid 10 000 KIP ehk umbes 12 krooni 2mber.
Baarid suletakse vist kell 12 (kella meil pole) ja siis liiguvad k6ik edasi nn kohalikku levikasse Sunset Bari.
See muidugi t2hendab seda, et t2na oli totaalne mittemidagi tegemise p2ev.


Mudaseeria:







Nyyd j2lle normaalne:


Tiiu omas "diskorid-ja-baarmenid"-elemendis kohalikus aftekakohas. Siin koos Pouniga, kes on QBari DJ. Esimene v2ga normaalne lao kutt, kes tahaks kyll su heledat nahka endale, aga v2hemalt mitte abielluda. Siin on tal peas Kadri lill.


Paar pilti meie elukohast:


Konnadest ka veel. Meie 2+1 peremudel l2heb t2ie hooga edasi. Hommikul tahtis Tiiu kardinat ette t6mmata ja selleks pidi moskiitov6rgu yles t6stma. Ja padja all oli prints, ilgelt kole konn. Me olime terve 88 maganud, konn voodis.