Raske uskuda, aga on selliseid inimesi. Näiteks mina ja Kadri.
Vahepeal unustasin end lugema Marika ja Tomi blogi, sest Tom käis enne jõule Antarktikas. Millised PILDID! Vau! Noh, nii palju on süda rahul, et ma olen päriselus juba pingviini näinud. Praeguses vaesuses ostaksin ma selle 5000 taala eest vist talvesaapad ja käiksin hambaarsti juures.
Aga tagasi Indiasse, kuhu ma veel jõudnud ei ole. Miks sinna?
Kui muus osas on tähtede seis kuskil kuu peal, on hea, kui iga-aastane suur reis on paigas. India tundub olevat oluline peatükk haridusteel – ja ma pole küll välja mõelnud, mis teeks veel kiiremini veel targemaks kui reisimine.
Usun ka, et praegu võib olla teine ehk ühtlasi viimane aasta, kui ma üldse nõustun sinna minema.
Mullu mõtlesin end enne Nepali juba Kerala rannapuhkusele, kuid jäime veahinnaga piletitest korduvalt ilma. Hakkasin end isegi juba harjutama muude india toitudega kui karri ja mündikaste (kumbki mu seedimisele ei istu).
Öeldakse, et Nepal on India tšill versioon. Seal elasin ma nagu muuseas üle nii kolme jalaga tänavalehmad kui minestamiseelse seisundini räpased toidukohad (kus toit oli muide hea). Turisti elu oli aga Nepalis ülirahulik, keegi ei pööranud tähelepanu ega tülitanud. Midagi sellist polnud ma mujal Aasias kogenud. Indias see arvatavasti ei kordu :D
Siis on mul nii-nii suured süümekad, et ma ei jälle ei jõua Malaisiasse oma Cheratingi. Igatsen väga. Geograafiline petmine juba teist aastat järjest. Samas jõudis mulle vist detsembris kohale, mida mõeldakse selle all, et oma probleemide eest ei põgene. Mul on see seni alati toiminud, kuid praegu kardan, et ka Cheratingis oleksin ma vist lõputult üksik.
Viimase aja reisid on mul olnud vaheldumisi kas omal käel või viimse minuti kellegi teise poolt paika pandud. Nüüd siis jälle 100% isetegevust. Kohati tundub, et planeerimine ongi palju põnevam kui kohapeal olemine (mis – tuleb tunnistada – on siiski palju reaalsem:)
Tänaseks on meil olemas ports lennupileteid. Tallinn-Delhi-Tallinn Turkish Airlinesi ja 430 euriga; ning siselennud Goasse (Air Asia) ja Jaipuri (Jet Airways).
Eeskujulik reisiplaneerija Kadri tellis India Lonely Planeti, mis ei ainult ei meenuta telliskivi, vaid ongi tellis. Soovitasin tal see kirvega pooleks lüüa, sest meil on ainult ühte osa vaja.
Et vahepeal on kõvasti džunglis ragistatud ja mägedes turnitud, algab kava seekord rannapuhkusega. Hurraa! See ongi eestlase ainus ja õige puhkus! Eriti veel hiidlasel.
Esimene uitmõte oli Andamani saared, aga need on nii ilusad, et sealt ei raatsikski lahkuda.
Jäi Goa – piisavalt kole, et isegi guugli otsingu esimesed 50 photoshopitud pilti ei lase end sinna unustada.
Kui kellegi igav on, soovitan ajatäiteks välja kalkullida Goa ranna, kus on kõige vähem lehmi ja venelasi. Umbes kõikide randade puhul kõiguvad hinnangud skaalal imeline-õudne. Kuigi ma ise ei viitsi Tripadvisorisse kirjutada ka siis, kui hotellimanager pingsalt kõrval passib või rott hammustab, ma IKKA loen neid postitusi. Täitsa kuldaväärt materjal, a la bangalos häiris rannaliiv ja vali meremüha.
Putin kuulutas Goa üldse ebasõbralikuks ja keelas venelastel sinna minna, aga selle peale ma siiski ei panustaks (loe SIIT).
Mu favoriidid on täna Benaulim ja Sernabatim ning lubasin, et rohkem randu ma läbi ei kammi. Aga kui kellelgi on paremaid ideid, lasku tulla. Äkki ikka on seal mingi reivi- ja massturismivaba salaparadiis?
Suurim uuendus on see, et esimene öömaja on plaanis eelnevalt bronnida (juba Eestis!). Et siis vältida traditsioonilist peata kana hetke pärast lennujaama kuskil transpordivahendis, et äää, kes viitsib välja mõelda mingi koha, kus maha minna. Kuigi leidsin juba soovituse, et majutusasutuse peaks kindluse mõttes otsima koha peal, olen siiski peaaegu veendunud, et äkki ikka teaks seekord, kuhu hütti esimeseks ööks minna.
Pärast nädalast beachi läheme Põhja-Indiasse kondama. Eesti hipid pidavatki koonduma märtsiks Riskikeshi.
Mis siis ikka, rõõmsat reisielevust mulle! Kohe-kohe saan ju hakata pihta oma lemmiktegevusega – mis riided kaasa võtta ja mitu rulli vetsupaberit varuda, et ei juhtuks nagu SIIN.
Mägedesse külma kätte seekord ei lähe, aitab (korraks). Mitme kliima jaoks asju kaasa tassida on tüütu, eriti kui pagas hilineb. Hea meelega külitaks 30kraadises kuumas, mitte ei jätkaks sooja pesu väel nagu ma siin praegu istun. Varsti kõnnin saris, kõrvuni valgust täis.
On, mida oodata!
