Ko Tao – Sairee Beach

Teisipäev

Oleme juba Ko Taol, nagu eilsest poleks olnudki.

Kats läks eile pead mustaks värvima. Võttis igaks juhuks „Tony&Gay” salongi, et need oskavad ehk lääne inimese sorakatega ümber käia. Pauk tuli hoopis teisest luuavarre otsast. Värv ei jätnud näole tumedaid plekke ja juuksejuur hakkas järjest heledamaks minema. Kats oli seitse nädalat tassinud kaasas oma eesti juuksuri antud värvi, mis osutus tumeblondiks. Tai juuksur ei öelnud sönagi, et lähed pead mustaks värvima, blond värv näpus. Lõpuks sai ta käsu leida samasugune värv nagu tal endal peas. Kats on tulemusega väga rahul. Värv 2500, lõikus 500 bahti. Nii kallist teenust pole isegi Eestis kasutanud.

Tiiu käis samal ajal Siam Ocean Worldis, mis reklaamib end Kagu-Aasia suurima akvaariumina. Meie tuttav ostuhull vene tädi oli sellest vaimustuses, et ui-ui-ui haikalad ja tasuta pepsi. Mingit ilmaimet ei näinud, aga jõuluvanakostüümis sukeldujat küll. Santa Claus oli ka ainuke arusaadav väljend korallriffide tutvustuses.

Bangkokis olime lõksus lõpus terve nädala. Kuninga sünnipäeva ja konstitutsioonipäeva (?) pärast oli linn piduehtes ja iga päev oli ilutulestik, viimaneneist oli meeletu grande finale. Ilus punkt. Baaride ja klubide personal juba kallistas meid ja tundsime end väga koduselt.
Viimane 6htu Bangkokis: Doeke, Tiuks, Kats, Jonathan

Et saada Hualamphongi raudteejaama taksoga ja 80 bahti eest, jalutasime turistikalt Rambutrilt rahulikumale Phra Athitile. Juhid tegid virila näo, et traffic-traffic ja küsisid 100-150 bahti. Lõpuks leidus üks lahe mr Mungmaiy Sumsak, kes viis 80-ga. Ei olnud mingeid ummikuid.

Kell 19.30 läks rong. Meiega istusid kõrvuti kaks Shveitsi härrat – üks neist elab siin Chiang Mais ja teine tuli külla („Hans pole eriti reisinud, las käib ringi enne pensionile jäämist”). Hans oli hirmus krapsakas: muudkui klõpsis pilte ja viskas nalja. Enne magamaminekut andis Katsile oma visiitkaardi, juhuks kui peaks Shveitsi asja olema. Tiiu pani äratuse, et kell 3.47 Chumphoni mitte maha magada. Asjatu hirm, et selle peale ärkab terve vagun, sest rong ragises nii kõvasti. Hea, et äratust üldse kuulda oli. Tegelikult tuli vagunisaatja äratama ka – see süsteem toimis laitmatult ka Vietnamis.

Pilt meie vagunist. Siniste kardinate taga magavad inimesed. Rongid 30-40 aastat vanad ja yle 60 km/h tunni eriti ei l2he. Rongireform on alles planeerimisfaasis.

Mõningase hilinemisega, nii pool 5 hommikul olime Chumphonis ja ootasime bussi, mis meid 6 paiku Lomprayah sadamasse viis.
Nagu Soome sõidaks.

Laeva peal olid ka hispaanlased Sergio ja Pablo, keda teadsime Hoi Ani laevaringu-hotellist Vietnamist. Neil oli neljases seltskonnas kolm Pablot, mis polnudki nali. Teisi Pablosid kohtasime uuesti Mui Nes.

Hispaania poistega oli liitunud inglane Ambros, nii et sadamas olid ühtäkki kolme riigi ajukomplektid nagu kolm kana ehk siis jäime sinna jupiks ajaks toppama ja lasime ära minna kõigil tasuta transpordivõimalustel. Öömaja pakkujaid olid sadamas aga rekordiliselt, nii et tasus ikka ise proovima tulla ja mitte uskuda jutte, et saada on ehk mõningaid väga kalleid variante või et käpp on sees vaid TAT-i büroodel.

Ööbimiskohtade kammimist alustasime Sairee Cottagest. 400 bahti kahene bangalo, aga külm vesi. Äh, tahaks ikka pesta ka ju. „Karu ka ei pese ja kõik kardavad,” ütles Kats, kui Tiiu ei viitsinud kord Bangkokis hambaid pesta ja jalapesu läks meelest ära.

Pärast rannaäärseid kohti sai selgeks, et odavamad ongi kas sooja veeta, sukeldujatele, ehitusplatsi kõrval (nad ehitavad siin ikka hullupööra; tundub, et turismihooaeg tuleb siin ootamatult nagu lumi lumi Tallinna linnavalitsusele) või lihtsalt täis.

Keskuse pool oli mugavusi rohkem, aga hinnad ka kõrgemad ja kogu äriidee seisneski selles, et küsime hästi palju raha, võib-olla ülemisel korrusel on isegi merevaade. Võimalik, et üks päev tulebki nii palju turiste, et nad saavad küsida korraga terve aasta teenistuse.

Igatahes oli tulemus oli see, et tulime esimesse kohta tagasi ja muidugi polnud selleks ajaks enam midagi järel. Õnneks vabanes kaks maja – me võtsime külma dušiga bangalo 400 bahti eest ja poisid 800 eest teleka, külmiku ja sooja veega luksnumbri.

Aastavahetuseks tahame ikka Ko Pha-Nganile minna. Nagu Kats räägib: Trevor Dublinist annab mulle ädvaissi, kus saaks buukida odavat ruumi. No dzhiisas kraist.

Kolmapäev

Ko Tao on pisike, 21 ruutkilomeetrit ja 5000 inimest, teab Lonely Planet. Mõnusalt väike koht, nii et kaardi kõrval reklaamides on aadressid stiilis „postkontori vastas”.

Eile magasime päeva maha, õhtul istusime rannas, mängisime kaarte ja poisid kitarri.

Tiuks, Sergio, Pablo, Ambrose.

Kats sai endale koera, kes lihtsalt tuli kuskilt ja jäi (Tiiu: kas meil on nüüd koer või pigem probleem?). Kui tantsisime, passis koer tantsuplatsi kõrval ja kui liikusime edasi, tuli kapates järgi. Hommikul ootas Pontu bangalo ees uksematil. Täna selgus, et tegu on rassistiga. Päris piinlik oli, kui Pontu neegrit nägi. Siis ajasid kohalikud koerad rannast ära ja praegu on Pontu kadunud.

Pontu.

Tänu Pontule leidsime endale ka toakaaslase, kellega saaks kolme peale toa võtta. Toakaaslase leidmine oli õhtu missioon ja muidu üksi reisiv Ambros kahtles selle esikka väga tugevasti. Aga... „Kas see on sinu koer? Nii armas!” Olemas.

Kokkulepe oli pidune, aga hommikul kell 11 oli lõuna-aafrika tüdruk H (me pole enam päris kindlad, kuidas ta nimi on) meie ukse taga. Loodetavasti vabaneb varsti ka mõni kolmene bangalo. H ootab väga, sest tal oli vannitoas suur sisalik ja pole mingit rõõmu suurest voodist, kui maksma peab kahe eest.

Tiiu eilsetest elamusest: tore on minna uues kohas ehk siis Ko Taol peole ja kuulda kohe: „Hi, Tiiu!” Vastu hommikul aftekakohast The Cave´st koju tulles jäid teele juba ainult uued tuttavad. Ja kohalik diskor kinkis lille pärast seda, kui ma olin temaga Bon Jovi ja Guns´ń´Roses´i valiku pärast tõrelenud. Ei midagi uut siin ilmas.

Täna oli selline ranna- ja naljapäev. Hispaanlaste ja Ambrosio seltskond on lõbus, keevalised hispaanlased ja stoiline inglise mees, kes ei allu ühelegi nokkimisele. Üldse ei taha, et need poisid ära lähevad, pidevad hüvastijätud on paraku reisimise paratamatus. Vahel on need lihtsalt kurvemad.

Praegu just kostis õuest: „Tiiu! Katrin! Hot shower! Tiiu! Katrin! Shower!” Pablo ei teadnud täpselt, kus me kodu on, aga tuli võtit tooma, et me saaks nende juurde duši alla.

Homme on plaan motikad rentida ja Pablo lubas Katsi sõitma õpetada.

Elukoht

_ _ _
Learning by doing
Extra light - eriti valgendav higipulk.
Gfloor on groundfloor
Vahel ikka tahaks veidi targem olla, elu oleks hulka lihtsam...

Mui Ne-> Saigon

Meenutusi Mui Nest Pildil on kausi moodi kalapaadid. Tihti need lekivad ja Tiiu tahtis minna sinna vee v2ljaviskajaks ja yldse kalale. A Kadri arvas, et see on ikka t6sine t88, mitte nii, et proua vaatab kala yle ja viiakse kaldale tagasi.
Mui Ne on venelaste meelispaik. Ja vietnamlased pyyavad neile nii h2sti meele j2rele olla nagu oskavad.
Viimane 6htu Mui Nes oli Eesti-Austraalia yhis(tantsu)pidu.


Yle kyla tantsustaar Kadri sai Mui Nes nii kuulsaks, et t2naval tunti 2ra. Kadril oli igal 6htul oma kitarr alati v6tta ja n2htamatu mikrofon vupsas ka v2lja ja K6IK pidid sinna sisse laulma.
Mui Ne bussijaama ooteruum.
ts "Kuninganna magab j2lle, jah?" kysis Kadri. Jah, Kats magas ja Tiiu ja Kadri kl6psisid bussiaknast draakonivilja istandusi pildistada. Draakonivili ise:

Bussis6it Saigoni kestis 6 tundi ja maksis 90 000 dongi. P2rast istandusi hakkasid koledad Vietnami linnakesed, mis on yhtlasi juba Saigoni eeslinnad. N2gime, milline plastmassipuru hunnik tuleb, kui kaks rollerit kokku p6rkavad. Ja kohas, kuhu ykski jalak2ija ligi ei p22senud, myydi sadade kaupa p2kapikukostyyme - tydrukutele kleidikesed, poistele pyksid. Kusjuures osad olid kollase v88ga. Kadri arvas, et a la mingi judo teema.

Tere tulemast Saigoni!
Saigonis olime kaks 88d Nga Hoang Hotelis (15 $ kolme peale 88), sest meil olid juba Eestist ostetud lennupiletid Bangkokki, et kasutada natuke 2ra meie Helsingi-London-Hong Kong-Bangkok-Hong Kong- Pariis-Helsingi piletit ja s6ita Hong Kongi. Meist mitteolenevatel p6hjustel otsustasime aga Taisse j22da.
Saigon j2ttis parema ja s6bralikuma mulje kui Hanoi, kuid p2ris s6braks selle linnaga ei saanud. Lihtsalt ei leidnud yles 6igeid kohti ja inimesi. P6hir6hu panime iluprotseduuridele, sest kuue n2dalaga muutub naisterahvas ysna metsikuks ja meil on vaja end Tai randade jaoks yles vuntsida: pimedate massaazh, manikyyr, pedikyyr, juuksepesu, veelkord massaazh. Pimedate massaazh on odav ja kummaline kogemus: 40 000 dongi ventilaatoriga ja 50 000 konditsioneeriga ruumis. Kats pettus t2ielikult, samas on ta elu parima massaazhi saanud just pimedalt Kambodzhas. Tiiu mass88r oskas v2hemalt meloodiliselt ihu kloppida. Yldiselt tundusid mass88rid hajevil ja s2distasid omavahel. 6htul selgus ka p6hjus: Vietnam v6itis mingi jalgpallim2ngu, mis ajas muidu ysna vaoshoitud vietnamlased keema. 6htu otsa vurasid nad oma rolleritega m88da linna, huilgasid, vehkisid lippudega ja viskasid veepomme. 88 edenedes yhinesid v2iksemad salgad suureks paraadiks ja yks kohalik teadis r22kida, et siuke trall k2ib nyyd kella viieni hommikul.
Aga pead oskavad vietnami iluteenindajad h2sti pesta. Koos massaazhiga maksis pesu 35 000 dongi. Yldiselt on meie kogemus olnud selline, et hinnad on enam-v2hem samad igal pool ja iga asjaga, aga vahel lihtsalt kvaliteet lonkab.
Linna peal jalutades v6i kohvikus istudes peab pidevalt taluma, et keegi tahab sulle midagi myya. N2iteks tuleb t2di, meeter raamatuid syles, ja pyyab Lonely Planetit myya.
Omaette elamus on Saigoni liiklus. Kord peitub kaoses. Autodele on sisuliselt yks rida ja ylej22nu on vallutanud rollerid. Enamasti on s6iduvahendid risti-r2sti ja k6ik toimib. Yle tee on samas ohutum minna kui Tallinnas. Easy!
Lennujaama otsustasime minna kohaliku bussiga, mis pidavat maksma 3000 dongi + 3000 koti eest. Et kes see loll maksab 100 000 dongi takso eest. Mida me aga ei teadnud, oli see, et panime ajama vastassuunas ja polnud ime, et me oma nr 152 bussi kuskilt ei leidnud. 6ige koht oli t2pselt sama palju teises suunas. Kui peatuse leidsime, oli check-ini l6puni j22nud pool tundi, buss pidi tulema 10 minuti p2rast ja s6itma kuni 40 minutit.
Niisiis pidime kogu selle trampimise peale v6tma ikkagi takso, mille kauplesime 80 000 dongi peale. Liiklus oli a e g l a n e. Teet88de t8ttu tuli ette mitu pudelikaela, kus mahtus korraga l2bi vaid yks auto. Lennujaama ei paistnud kuskilt ja airport tundus olevat ainus ingliskeelne s6na, mida meie juht valdas. Aga kus see airport on?!
Aga seal majade vahel see oligi. Check-ini kell oli kukkunud ja pidime j2lle taksojuhi yle laskma - ta n6udis taksomeetri j2rgi tasu, mis oli kokkulepitust k6rgem. 6ppigu keeli, mis siin ikka vaielda. Check-ini saime ilusti tehtud, siinne tempo on ikka hoopis teine. V2hemalt saime teada, et Tiiu kott on 16 kg, Katsil 15 kg ja koju mineval ja oma reisivara laiali jaganud Kadril 14 kg.


Saigonis oli mitu toredat asja ka. Alati tuleb arvestada sellega, et kuskil t2navanurgal kohtad inimesi, kellega oled kuskil juba s6braks saanud. Nii oli meil tore 6htu Mui Nest tuttava Kanada abielupaariga. Tuleb arvestada, et peat2navate 22res on joogid v2ga kallid, n2iteks rummkoola maksab 70 000 dongi, samas kui Mui Nes sai terve pudeli 20 000 dongiga. Siin pildil olevas baaris maksis rummikokteil 15 000 dongi.
Ja l6puks ometi k2is meil p2kapikk! P2kapikk ise muidugi v2itis, et see oli pigem v2ljapressimine.

Mui Ne - mister Hai

Tuli v2lja, et geko magas ja magavat gekot ju teatavasti ei s88da. Nii tuli mister Hai restoranis restoranis v2lja valida midagi muud. Tiiu proovis esimest korda elus austreid. See oli mugav: yks eesti poiss valis v2lja ja teine toitis peost. Umbes 10 kr tuleb siin yhe austri hinnaks.
Et Hai on liiga lahke mees, pidi ta meile pakkuma veel ka taldrikut2ie krabisid omalt poolt.

Aga mister Haist pikemalt.
Hai on Jorma yks esimesi vietnamlastest s6pru Mui Nes. Ta t88tab laskmisinstruktorina ja peab rannas restorani. Nyyd oli ta Jorma naasmise yle nii r66mus, et kutsus endale kylla. Et naine teeb kanajalgu. Naisele ta vist unustas seda mainida. Kui Eesti delegatsioon kohale j6udis naist kodus polnud ja pliidi 22rde oli ta kupatanud yhe oma noorematest vendadest, kes keetis krevette.
Istutasime end k88gip8randale ja kui Kadri kysis salvr2tikuid, v6ttis Hai puhvetkapist pataka pabereid. T2pselt sellisest kapist, kus v6iks hoida n2iteks abielutunnistust v6i majalaenu lepingut, sest muud m66blit silma ei hakanud. Hai n2itas vapile, et yes-yes, not important.
Hai oli varunud kasti 6lut ja oli ysna pettunud, et pooled eestlased polnud 6lles6brad. Igatahes kokku pidi l88ma ilma liialdamata umbes iga kahe minuti tagant ja igas keeles. Ja iga natukese aja tagant sai Jorma s6braliku ja k6lava litaka vastu p6lve Hai k2est.
Hai 6petas agaralt ka vietnami keelt. "Ma armastan sind" k6lab vietnami keeles nagu "do you bang" ja "ma armastan sind igavesti" on "do you bang my mind". Umbes nii. Kohati oli Hai inglise keelest v6imatu aru saada.
Jutt keerles peamiselt Jorma ja yleyldise pereplaneerimise ymber. Hai arvas, et Merlele otsib ta Mui Nest hea peigmehe ja Jormale hea Mui Ne pruudi.
Jormaga olid Hail k6ik asjad (vanus jne) same-same ja 6htu edenedes sai Jormast sujuvalt Roma.
Vahepeal k2is Hai vend krabisid toomas ja keetis need 2ra. Teller kommenteeris, et Eestis paneks h2rra ylikonna selga ja kutsuks proua restorani, siis nyyd kallati krabid lihtsalt keset k88gip6randat ja seal me neid j2rasime. V2hemalt oskame neid avada ja syya nyyd.
Vahepeal tulid Hai naine ja tytar Mi ka koju. Tytar oli v2ga h2belik ja naisel oli selline n2gu peas nagu ikka mehe joomas6pru n2hes. Jorma on ikka vahel Haiga hommikul turule l2inud ja siis see t2hendab ikka paari 6lut v6i midagi kangemat... Kohusetundlikult kooris naine meile puuvilju, aga seltskonda ei tulnud.
V2ga soe ja l6bus 6htu oli.

(pildid on Telleri k2est n2patud).

* * *
L6petuseks selline dialoog:

T88k6ne. "Arutame siis, kui sa Eestis tagasi oled. Millal sa tuled?"
Ma ei taha olla ebakonkreetne ja 8elda, et ei tea.
"J2rgmisel v6i ylej2rgmisel aastal."

Tiiu, Vietnam, detsember 2009

Mui Ne

K2es on j6uluaeg. Meie Hoang Kim Golden Resorti ette on veetud plastkuusepuu, aga p2kapikud meil ei k2i. Nad j2id vist Laosesse kohalikku diskoteeki. Veider tunne on neid tehiskuuski n2ha, samal ajal kui suurim hirm on t2nava peal kookosp2hkliga vastu pead saada. Muidu Tiiu tahab j6uluvanalt seinakalendrit ja 8-gigast iPod nano koos videokaamerega (nagu Kadril on) ja Kats tahaks 21-aastast sukeldumisinstruktorit, kes ei muutu j2rgmisel p2eval 20-aastaseks dive masteriks, kes 2ra kaob.
Kuusepuu, mille alt Tiiu iga hommik k2ib oma kinki otsimas. NULL!


Kookospalmid, kust on hea p2hkliga p2he saada.

Saabusime Mui Nesse 88bussiga reedel, t2na on juba j2lle reede... 88buss on pika kaarega ebamugavam kui rong, sest nagu muudelegi juhtidele, meeldib ka bussijuhtidele hirmsasti kihutada (a la kui oled kuskil m2e otsas ja ees s6idab kaks veoautot ja vastu tuleb veel yks, siis tuleb l2bi ussimu**i ikka m88da s6ita).
Bussis6it Hoi Anist Mui Nesse kestis 20 tundi, v2ikesed peatused sisse.

Start Hoi Anist. Ainuke pilt, kus me oleme peal kolmekesi.

6nnelik-loomulik Kats lasteaia l6unatundi meenutavas 88bussis. Iga pidurduse ajal libisesid varba v6re vahele. Koht nr 35 kinnitas end turvav88ga voodi kylge, et Katsile jalgadega mitte sisse s6ita. Ja oi kuidas oli vaja kiirendada ja pidurdada....

Bussis oli ootamatult veel yks eestlanna - Marika, keda teadsime enne reisiblogi j2rgi ja nyyd siis p2riselus ka.

Tiiu, Marika, Kadri, Kats vahepeatuses Nha Trangis, kust Marika l2ks edasi Saigoni yhe eestlasega kohtuma (ja siis me veel ei teadnud, et Mui Nes kohtume temaga ka meie).

Elukohaks Mui Nes valisime Hoang Kim Golden Resorti, bangalo kolmele on 22 taala. Oleme jah veits pursuid, aga keskuse pool saab bangalo vabalt ka 125 $ eest. Samas saab bangalo yhele ka 5 $ 88 v6i maja 100 $ kuus (siis peab pakkujaks olema su vietnamlasest topsivend.

Botaanikaaed bangalo ees: banaanid, palmid, toakased ja ratsurit2hed jne.

Kadri v6tab kaenla alla p2ikest.

Patsient sanatooriumis.

Kats ujub ka.

R22gitakse, et inimesed, kes koos elavad, l2hevad yhtemoodi. Leia m6ni erinevus. Leidjale saadame postkaardi.

Hoi Anist soetatud viimase malli rannamyts, millega Kats n2eb v2lja nagu kuninganna Silvia ja Tiiu lihtsalt nagu totakas.

Naabrid Austen ja Zev ja meie.

Pildikesi Mu Nest:

Lohetajate rand.

Jorma ytles, et aprillis oli selle hotelli asemel veel prygim2gi. Yldse on palju muutunud, n2iteks paari kohalike kala-putka-restorani asemel kymmekond ja popid rannabaarid on edetabelis kohti vahetanud. Kui kevadel domineeris Wax, siis praegu k2ib v6itlus Pogo ja DJ Stationi vahel.
Meist l6una poole j2id paketituristide resordid, mida n2gime alles lahkudes. Ja ehitavad nad muidugi hoogsalt juurde neid hotelle. Hirmus m6elda, milline on Mui Ne viie aasta p2rast.
Sama oli Laoses Vang Viengis, kuhu ehitati 3-4korruselisi hotelle hulgi. 6udne.

Kolimisauto.

Kadri ostab h2sti magusaid mandariine. Mangod, arbuusid, pomelod, ananassid, banaanid on lihtsalt superhead. K6ige odavam oleks osta turult, a me ei suuda nii vara 2rgata.

Kadri ja mango.

"Olge nyyd k6ik h222sti normaalsed, ma teen pilti!"

Eestlased Mui Nes, vasakult: Jorma, Kats, Teller, Merle, Kadri.

Loheprofessor.

P6hiriietus on pidzhaama, sobib kanda igal pool ja igal ajal.

K6ik lapsed peavad juba tatist peale karjuma turistile: elooooo!

Lemmiktoit: grillitud kammkarbid.

Krabi.

Mida madalamad toolid, seda odavam koht. Ja v2ga hea koht.

Liivadyynid:

Lahedaim paar, keda Kats on kohanud.

Kalurikyla.

Nagu M2nniku karj22ris.

Kohalik gr2ndk2njon, mille venelased t2is sodivad.

Tiiu soolo vol2:

Tiiu vajus j2lle 2ra. Tundus, et ta ainsaks Vietnami-kogemuseks j22bki iPodi t6mmatud Reisipalaviku saate kuulamine, kus Priidu Null oma muljetest r22gib (see on yks hea naljasaade. eriti neile, kes on vietnamis k2inud. see on ikka t6si, et teadmatus on j6ud).

Ise diagnoosis endal lymfis6lmede p6letiku. Nurgatohter dr Heinla m22ras antibiootikumid. Nurgatohter pani paranemisfaasis paika range raviskeemi:

1. Pysi kodus.

2. Homme v6ib minna karpe s88ma.

3. Paari p2eva p2rast v6ib minna pidu vaatama.

4. 7. detsembril v6ib proua doktori synnip2eva puhul v6tta YHE tervitusnapsu.

Punktis number yks hiilis Tiiu ikkagi 6ue. Ja olemata ravimitest, kokteilidest v6i 6nnest uimane, kukkus v6rkkiigest m88da. Oli see vast valu! Kadri arvas, et peaks kummir6nga ostma, et istuda saaks. Tiiu ise tahtis kirjutada oma Vang Viengist armsaks saanud Siilipoisile (Tshiili fysioterapeudile) paduromantilise kirja: tule siia, mu perse vajab sind.

VABANDUS!

SEE JUTT J22B NYYD POOLELI, SEST JUBE KIIRE ON (6UDNE AEG L2HEB SELLE RANNASOLEMISE PEALE!) JA PEAME MINEMA MISTER HAI JUURDE GEKOT S88MA.

HOMME L2HME SAIGONI JA LOODAME SEAL PIKEMALT KIRJUTADA. N2ITEKS SELLEST, KUIDAS ME EILE MISTER HAIL KODUS KYLAS K2ISIME.

TERVITADES
TIUKS JA KATS