Pildil on kausi moodi kalapaadid. Tihti need lekivad ja Tiiu tahtis minna sinna vee v2ljaviskajaks ja yldse kalale. A Kadri arvas, et see on ikka t6sine t88, mitte nii, et proua vaatab kala yle ja viiakse kaldale tagasi.
Mui Ne on venelaste meelispaik. Ja vietnamlased pyyavad neile nii h2sti meele j2rele olla nagu oskavad.Viimane 6htu Mui Nes oli Eesti-Austraalia yhis(tantsu)pidu.
Yle kyla tantsustaar Kadri sai Mui Nes nii kuulsaks, et t2naval tunti 2ra. Kadril oli igal 6htul oma kitarr alati v6tta ja n2htamatu mikrofon vupsas ka v2lja ja K6IK pidid sinna sisse laulma.
Mui Ne bussijaama ooteruum.
ts "Kuninganna magab j2lle, jah?" kysis Kadri. Jah, Kats magas ja Tiiu ja Kadri kl6psisid bussiaknast draakonivilja istandusi pildistada. Draakonivili ise:
Bussis6it Saigoni kestis 6 tundi ja maksis 90 000 dongi. P2rast istandusi hakkasid koledad Vietnami linnakesed, mis on yhtlasi juba Saigoni eeslinnad. N2gime, milline plastmassipuru hunnik tuleb, kui kaks rollerit kokku p6rkavad. Ja kohas, kuhu ykski jalak2ija ligi ei p22senud, myydi sadade kaupa p2kapikukostyyme - tydrukutele kleidikesed, poistele pyksid. Kusjuures osad olid kollase v88ga. Kadri arvas, et a la mingi judo teema.
Tere tulemast Saigoni!
Saigonis olime kaks 88d Nga Hoang Hotelis (15 $ kolme peale 88), sest meil olid juba Eestist ostetud lennupiletid Bangkokki, et kasutada natuke 2ra meie Helsingi-London-Hong Kong-Bangkok-Hong Kong- Pariis-Helsingi piletit ja s6ita Hong Kongi. Meist mitteolenevatel p6hjustel otsustasime aga Taisse j22da.
Saigon j2ttis parema ja s6bralikuma mulje kui Hanoi, kuid p2ris s6braks selle linnaga ei saanud. Lihtsalt ei leidnud yles 6igeid kohti ja inimesi. P6hir6hu panime iluprotseduuridele, sest kuue n2dalaga muutub naisterahvas ysna metsikuks ja meil on vaja end Tai randade jaoks yles vuntsida: pimedate massaazh, manikyyr, pedikyyr, juuksepesu, veelkord massaazh. Pimedate massaazh on odav ja kummaline kogemus: 40 000 dongi ventilaatoriga ja 50 000 konditsioneeriga ruumis. Kats pettus t2ielikult, samas on ta elu parima massaazhi saanud just pimedalt Kambodzhas. Tiiu mass88r oskas v2hemalt meloodiliselt ihu kloppida. Yldiselt tundusid mass88rid hajevil ja s2distasid omavahel. 6htul selgus ka p6hjus: Vietnam v6itis mingi jalgpallim2ngu, mis ajas muidu ysna vaoshoitud vietnamlased keema. 6htu otsa vurasid nad oma rolleritega m88da linna, huilgasid, vehkisid lippudega ja viskasid veepomme. 88 edenedes yhinesid v2iksemad salgad suureks paraadiks ja yks kohalik teadis r22kida, et siuke trall k2ib nyyd kella viieni hommikul.
Aga pead oskavad vietnami iluteenindajad h2sti pesta. Koos massaazhiga maksis pesu 35 000 dongi. Yldiselt on meie kogemus olnud selline, et hinnad on enam-v2hem samad igal pool ja iga asjaga, aga vahel lihtsalt kvaliteet lonkab. Linna peal jalutades v6i kohvikus istudes peab pidevalt taluma, et keegi tahab sulle midagi myya. N2iteks tuleb t2di, meeter raamatuid syles, ja pyyab Lonely Planetit myya.
Omaette elamus on Saigoni liiklus. Kord peitub kaoses. Autodele on sisuliselt yks rida ja ylej22nu on vallutanud rollerid. Enamasti on s6iduvahendid risti-r2sti ja k6ik toimib. Yle tee on samas ohutum minna kui Tallinnas. Easy!
Lennujaama otsustasime minna kohaliku bussiga, mis pidavat maksma 3000 dongi + 3000 koti eest. Et kes see loll maksab 100 000 dongi takso eest. Mida me aga ei teadnud, oli see, et panime ajama vastassuunas ja polnud ime, et me oma nr 152 bussi kuskilt ei leidnud. 6ige koht oli t2pselt sama palju teises suunas. Kui peatuse leidsime, oli check-ini l6puni j22nud pool tundi, buss pidi tulema 10 minuti p2rast ja s6itma kuni 40 minutit.
Niisiis pidime kogu selle trampimise peale v6tma ikkagi takso, mille kauplesime 80 000 dongi peale. Liiklus oli a e g l a n e. Teet88de t8ttu tuli ette mitu pudelikaela, kus mahtus korraga l2bi vaid yks auto. Lennujaama ei paistnud kuskilt ja airport tundus olevat ainus ingliskeelne s6na, mida meie juht valdas. Aga kus see airport on?!
Aga seal majade vahel see oligi. Check-ini kell oli kukkunud ja pidime j2lle taksojuhi yle laskma - ta n6udis taksomeetri j2rgi tasu, mis oli kokkulepitust k6rgem. 6ppigu keeli, mis siin ikka vaielda. Check-ini saime ilusti tehtud, siinne tempo on ikka hoopis teine. V2hemalt saime teada, et Tiiu kott on 16 kg, Katsil 15 kg ja koju mineval ja oma reisivara laiali jaganud Kadril 14 kg.
Saigonis oli mitu toredat asja ka. Alati tuleb arvestada sellega, et kuskil t2navanurgal kohtad inimesi, kellega oled kuskil juba s6braks saanud. Nii oli meil tore 6htu Mui Nest tuttava Kanada abielupaariga. Tuleb arvestada, et peat2navate 22res on joogid v2ga kallid, n2iteks rummkoola maksab 70 000 dongi, samas kui Mui Nes sai terve pudeli 20 000 dongiga. Siin pildil olevas baaris maksis rummikokteil 15 000 dongi.
Ja l6puks ometi k2is meil p2kapikk! P2kapikk ise muidugi v2itis, et see oli pigem v2ljapressimine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar