5.7.10

Talk to you soon

Tere jälle siit maalt, kus Vileda mopireklaamis öeldakse „viliida“. Olen ärev nagu me niigi hüperaktiivne kokk, kes on sinna otsa ära joonud 22 kohvi.

Vastik-vastik on see, et ta läheb Austraaliast ära, me ainuke hispaanlasest kokk. Kokk, kes paigutab mulle riiuli vahele rukola salatit ja kitsejuustu, kui öhtusöögiks on miljoni vürtsiga sibula-jäneseliha-sibula plöga, mis koosneb peamiselt... sibulast.

* * *
Mitu korda olen siin kirjutanud, et töötan sotsiaalabiasutuses. Palka üüratult palju ei saa ja nädala tipid on nagu teistel päeva omad.
Aga see-eest lastakse mul oma tunde täis tiksuda (reedel olin arvatavasti kõige paremini tasustatud petersellitükeldaja maailmas), rahulikult kogemusi saada (kui jonnin, siis manager kallistab ja ütleb, et ma olen tubli ja tema on minuga), süüa ja napsutada („Kas ma lasen sulle midagi valmistada?“; „Millist rummi sa tahad?“). Lõbus on ka enamasti – kokal on pappkarp peas või baarman õpetab, kuidas salvrätikud peenisteks ja tissideks voltida nagu ta ämma-äia juures jõulude ajal tegi.
Nad on nagu perekond – me naaber/india restorani manager tahab „Eestist rohkem teada saada“ ja Miguel käskis mul anda tema telefoninumber; et võtku ise endale naistööjõudu, mitte ärgu nooligu meie omi.
Selle sissejuhatava ringiga tahan nüüd jõuda selleni, et meil on toidu- ja veinikoolitused. Peakokk püüab niigi enamasti maitsta anda, kui on uusi päevapakkumisi. Koolitusi tehakse teadmisega, et keegi meist ei tööta seal restoranis eriti pikka aega. Selline lahkus pole väga tavapärane.
Ette võetakse 3-4 rooga: mis-millal-kuidas-kellele-miks jne nurga alt. Veinidega niisamuti. Maitsed, kirjeldad, arvad. Mõnda toitu ma olen kaks kuud näinud ja maitse on hoopis teistsugune, kui olen ette kujutanud. Väga-väga huvitav on.

* * *
Kolmapäeval läksin tööle ja peas oli kaks mõtet: üldse ei taha tööle minna ja et kui hea on olla siis, kui kell viis vabaks saab. Muidu valitses seal mu peas selline tühjus, et isegi tuul ei viitsinud läbi käia.
Nagu ikka patu palk: olin manageriga kahekesi tööl ehk siis põhimõtteliselt üksinda ja muidugi meelitas päikeseline ilm inimesed õue sööma. Pärastlõunal teatas Miguel, et mis sa arvad, kui jääd õhtuks ka. Mis mul ikka arvata oli, kui keegi teine ei saanud tulla ja ma olen ju kena ja vastutulelik inimene. Palusin end kööki pagendada, sest ma ei viitsinud enam inimestega suhelda. Nii et lasin kõik kõrvust mööda, mida Miguel õhtuse speed datingu ürituse kohta seletas. Ja siis viimane lause oli: „Tiiu, ma mõtlesin ümber – sa tee seda functionit. Saad varem koju täna.“
Ja siis nad saabusid – 14 meest, 14 naist. Pimekohting korrutada 14-ga. Naised võtsid julgustuseks 2 cava pokaali korraga, osa mehi läks kohe kangema kraami peale. Osad ei joonud üldse ja osad hoidsid üldse omaette. Osad naised tundusid liiga normaalsed.
Siis nad istusid lauda. Naised olid paigal ja mehed liikusid iga 12 minuti tagant edasi. Kogelev flirt, püüdlikud naeruturtsatused. Mul oli kogu aeg nii piinlik, et mõtlesin end lihtsalt päästvaks vahuveinivoolikuks, mis muidugi suurt midagi ei päästnud. Lubasin endale, et näe vaata, maailmas on asju, mida ma ei peaks mitte kunagi proovima ja hiljem kahetsema, et pole proovinud.
Kui kõik olid läbi tutvunud, panid nad kirja, kes meeldis, kes mitte. Ja siis mätšid viiakse kokku.
Uurisin nende kodukalt veidi tausta ka. Piltide peal oli selline ilu ja hormoonide mäng et ullallaaa. Reklaamtekstid olid hoogsad ja kippusid isegi udustama seda põhjendamatut ja siiani kestvat häbitunnet, kui ma seda ise pealt nägin.
Toyboy dating (mehed: 25-35, naised: 32-42): uuri välja, mis on Demi Moore'i naeratuse saladus!
It's no secret that the trend of women meeting younger men is bigger than ever, and with good reason; today's seasoned women are gorgeous, confident, passionate and successful, with sharp and open minds to match any young man.
Ja siis on tarkpeade dating, kus saab mälumängu mängda.
This event is just like any of our stylish and sophisticated speed dating events but with one clever twist. You’ll work with each of your 10 - 12 tertiary educated dates to answer one fun trivia question. At the end of the night the person with the most correct answers will be rewarded with a prize... If you want to meet more than just a pretty face, this event is for you!
Erik, sulle siis midagi.

* * *
Laupäeva õhtul käis kõva kolakas. Esimene reaktsioon: teise korruse saali lagi?
Aga ei, hoopis üks preili, kes jõudis liiga kiiresti alla, tõmmates endaga kaasa ka treppi ehtinud savikannud ja -vaasid. Õnneks oli klientide hulgas üks arst. Kes sellises olukorras olnud, teavad, kuidas minutid lohisevad ja lohisevad ja kiirabi ei tule ega tule.... Tüdruk oli üle 10 minuti teadvuseta, siis hakkas pendeldama teadvuse piiril ja röökis: „Fuck off! Fuck off!“
Teine õnn oli see, et väga vähesed kliendid taipasid, mis juhtus ning ammuli sui vahtivat parve või paanikat ei tekkinud. Mul oli sel õhtul suurem sünnipäevaseltskond. Nii et kui kiirabi elustamisega tegeles, pidin säraküünaldega lauda sammuma ja see kamp laulis „Happy Birthday“-d.
Esmaspäeval oli lendur veel intsensiivis oma ajuverevalumitega. Nii et polnud päris „puhume muhule peale ja lakume jorinal edasi“-keiss.
Üldiselt on see parajalt segane lugu. Tegu oli tüdrukuteõhtuga. Kukkunu saabus teistest hiljem, täiesti pahupidi, oli kümmekond minutit ja lahkus pärast sõnelust. Tundus olevat keegi, keda oldi sunnitud kutsuma, sest ta oli paks, kole ja teistega ei klappinud. Ainult ta sõbranna lahistas kõrval nutta, kedagi teist ta õhulend absoluutselt ei kottinud.
Pruut on nüüdseks mitu korda helistanud ja vabandanud, et selline asi juhtus. Eks nad kõik pidasid end üleval niimoodi looma kombel nagu austraalia tšikkidel tihti kombeks on. Olid veel oma viinaga tulnud, nagu hiljem selgus.
Teatavasti on aga siinsed jootmisreeglid paika pandud ja „kannatanu“ võib süüdistada, et mis sa siis kallasid talle. Loota on, et sellest suuremat paberi- ja rahajama ei tule; lihtsalt tempel mällu - mõnele veidi sügavamalt.
Vaagi, kuidas tahad, igatahes oli see üks väga kohutav laupäevaõhtu ja arvatavasti kõige laiema emotsiooniamplituudiga päev mu elus üldse.

* * *
Rõõmus kodune abikokk enne seda, kui ta on midagi tegema käsutatud.

Kommentaare ei ole: