Kuigi elame üsna Sydney südames, on meil oma vaikne tagaaed. Heiti kitkus selle maltsast puhtaks, omanik Steve sai käsu komposti tuua ja avokaadopuud lõikuda, et rohkem valgust oleks, ning Maret ja Katrin istutasid. Nüüd on meil nunnu ürdiaed + neli petuuniat (üks suri välja).
Basiilikupostkaart avokaadopuu varjuga. Just avastasin, et keegi väike m*** käib lehti närimas, enne kui need mozzarellasalatisse jõuavad. Oregano, peterselli, rosmariini, tilli janiiedasi kõrvale panime mulda ka armastuse seemned. Kuna oli seemnepakk oli kõikelubavalt valge, siis täpselt ei teagi, mis kujuga see armastus on või millised ta õied välja näevad.
* * *
Tööd tegin eelmisel nädalal üle 50 tunni. Ja see jooksmine võtab hämmastavalt läbi. Alguses kulus mul ju iga tööjärgne päev toibumiseks ja lamamiseks. Nüüd jaksan pärast 13-tunnist rahmeldamist isegi elu elada, mis toimub muidugi unetundide arvelt. Nii et nädala ainsaks vabaks päevaks olen nii kutu, et olen voodisse naelutatud nagu päikesepiste saanud L-täht.
Vahepealsed tööpäevad on mulle meenutanud Kalev Meediat, kus olid ka kõik asjad otsas. Selle vahega, et Kalevis ei tahtnud keegi põhimõtteliselt arveid maksta, praegu on aga lihtsalt planeerimisprobleemid, sest ühtäkki on kiire aeg käes.
Kuna ma olen hingelt ikka sitaks groupie, et siis ma pean ära ütlema, et vahepeal käisin ma Uno Loobiga saunas ja müüsin Russell Crowe’le kohvi. Meil oli suurepärane chat – „Kui palju on kaks kohvi?“ – „Üheksa dollarit“.
Ma olin seda kohtumist kõva kuus kuud oodanud, aga see läks kohe meelest ära, sest sel päeval ei saanud ma jälle saanud aru, kus ma õieti töötan ja miks; et äkki peaksin ikkagi vahetama. Alati saab kaalika kokku ajada, kui hakata elu planeerima – kas jääda Austraaliasse või kuhu edasi. Ja kuna ma olen ikkagi nii naine (haige kana), siis ootasin pikisilmi üht SMSi, mis tuli tegelt järgmisel päeval kell 12. Siis kõrvaltrestorani manager kutsus veine võtma. Neil jäi veinitestimisest u 60 pudelit järele ja ma jõudsin koju 15-ga. Normaalne päev.
Eile oli Woolloomooloos WHARF4WARD üritus – massenesenäitamine heategevuse nimel. Sony eestvedamisel kogutakse raha, et vähihaigetel noortel oleks parem elu. Ühtlasi kogutakse kasutuna seisvaid mobiiltelefone, mida Austraalias pidi olema 20 miljonit. Jne. Kui ma õigesti aru sain, siis pilet üritusele maksis 500 dollarit. Selle eest sai siis süüa ja meelelahutust ka, šampanjat ostes loteriis osaleda ja oksjonil igasugu peent elustiiliträni jahtida.
Külalised jaotusid wharfi kuue restorani peale ära. Meil oli näiteks 150 inimest, mis tähendas, et toole ja nõusid tuli küla pealt kokku ajada. Mu laudadel oli näiteks ikka veeklaasi asemel veinikas.
Kogunevad.
Istuvad ja varsti kohe hakkavad nõudma igasugu asju.
Chef's Challenge. Ma küll täpselt ei saanud pihta, milles see seisnes, aga iga restorani peakokk ja mingi kuulsus pidid väga lühikese ajal jooksul midagi valmistama. Siin on me peakokk Craig ja mingi tšikk, kes rääkis "hispaania prosciuttost."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar