Bängkok

Ükspäev vaatasin Bangkoki pilte ja meenus ühe Taani kodaniku kunagine kokkuvõte Tallinnast: "Hall linn, kus sõidavad trollibussid".

Bangkok on teistsugune.

Ja lemmiksõiduvahend - solgikanali paat, söna otseses möttes hop-on hop-off transport:
Sellega sai 11 baadi eest Makkasanist ilusti Siam Square'i kaubakeskustesse. Ja kui järgmisse paati hüpata ja kuskil maha minna, jõuab sellisele turule:
Välismaa turud mulle väga meeldivad. Kogemata (ehk siis sellepärast, et Bangkokis ei ole palju sobivat hilisõhtust meelelahutust) sattusime ka Patpongi ööturule, kus hommikuse lennu paanikas vene ja muud baabad võltskäekotte ja muud nodi ostsid. Seal ei saanud aga, pea laiali, ringi hõljuda, sest siis hakkas keegi sind mõnda Super Pussy klubisse vedama nagu oleks ping pong show see viimane tilk, mis mul täiuslikust õnnest puudu on. Kuna ma olin just Stephen Leatheri "Private Danceriga" ühele poole saanud, tundusid pahupidi tai hoorad tõesti põnevamad, a see selleks.

Toidu juurde tagasi: värske ja värviline.


Kuna jalutasin koos köikide maailma Chinatownide fänniga, oli kohustuslik käik ka Bangkoki hiinalinna:

Kui kõrvaltänavasse keerata, ei säranud enam midagi peale rotisilmade.

Ühes sedasorti tänavas astusime sisse massaažisalongi, mis oli minu jaoks valus (ja) pedofiiliahõnguline kogemus - üks poiss lihtsalt tallus mu otsas. Omad plussid ka - lapstööjõud on vähemalt odav (hakkasin nüüd mõtlema, et kas tuleb hetk, kus ma pean sedasorti lausete pärast aru andma, et see oli iroonia...?).
Järgmine pilt on tänavatoiduparadiisist, mis asub Sukhumvit Soi 38. Muide, see eelmise postituse rahakoer passis just seal.
Seal oli teisigi nelja ja enama jalaga tegelasi.

Aga see siin on ikkagi glamuuriblogi, nii et vaadake vaadet Vertigo & Moon Barist - Banyan Tree Hotel, 61 korrus. Ühe kokteili ikka jaksab selle vaate nimel ära juua (u 400 baati, sest menüühinnale lisavad ärigeeniused osavasti 7%-lise VAT ja 10 % teenindustasu). Ilus ja mõnus on istuda seal. Peaaegu hakkab isegi tunne, et kuulud sinna.

Alumisel pildil olev Lebua (reklaamib end kui Bangkoki parimat lukshotelli) Skybar asub küll veelgi kõrgemal, a see on püstijalabaar.

Samas oli nende taevarestoran (Sirocco) isuäratavam kui Banyani oma. Sume öö ja neegrimutt õõtsub jazzbändi saatel laulda. Peen koht, turvameetmed ei lubanud näiteks trepi peal pildistada.

Ööinimesed, arvestage, et mõlemas kohas pannakse kell üks kraanid kinni.

Pildistas (v.a Lebua katusel) mu sõber T.

PS. AMETLIK TEADAANNE: jõuame Eestisse 2. juunil käesoleval aastal, päriselt ka.