16.5.11

Välkommen till Ko Lanta!

Viis aastat vana, kuid siiski täitsa adekvaatne Lonely Planet ütleb, et Lanta regioon koosneb ühtekokku 52 saarest. Enamasti mõeldakse Ko Lanta all ikkagi suurimat saart, Ko Lanta Yai'd.
Lonely Planet on jätnud mainimata, et tegu on Rootsi asumaaga.
Tee peal kollane pidevjoon (meelevaldne järeldus) ja taksod on sini-kollased (ei saa olla juhuslik).
Rootsi hommikusöök, rootsi kohv, rootsi lihapallid. Rootslased ise imestasid, et mis kuradi rootsi massaaž; et seda pole olemaski.... Aga ma nüüd googeldasin ja selline massaažiliik on siiski täiesti olemas.
Selle kohta mul infot pole, kas Ikea jõuab enne Ko Lantale või Eestisse.

Ko Lantale saab näiteks Krabist paadiga. Esimene peatus - Ko Jam:
Aasta solvuja, majutuse pähemäärimise spetsialist tööhoos:
Sadamas - Ban Sala Dan:
Et "TAXI! TAXI! WHERE YOU GO"-meeste käest võimalikult kiiresti pääseda, tasub laeva peal siht välja mõelda, sest ega ole ju öömaja kinni pandud. Okei, Khlong Nin beach ja Sunset Bungalows. Jäimegi sinna, sest omanik oli nõus andma 700-baadise bangalo 400 eest. Külm vesi küll. Siis veel ei teadnud, et ees ootab soki- ja jopepuhkus, ja külma duši alla vead end alles äärmises mustuses. Ei teadnud veel seda ka, et kui pole tegemist romantilise perereisiga, oleks lõbusam elada hoopis näiteks Long Beachil.
Kotid toas, läksime ümbruskonnaga tutvuma. Edasist teavad vast kõik minu ja Kiku (klientidest) sõbrad.
Keegi hüüdis: "Tsau!"
Ansu! Kes on ju ühtlasi ka Tarmo kolleeg.

"Palju te öömaja eest maksate?"
"Kolmekaga saime."
"Eee... Meil nii hästi ei läinud. Neli."
Ehk siis ühed mõtlevad tuhandetes, teised sadades.
* * *
Lonely Planet kiidab, et Lantal on palju teha - kokakursustest elevantide piinamiseni (elephant ride). A kui ilm on sitt mis sitt, siis kaua sa ikka keedad ja nende vaeste elevantide selga mu südametunnistus küll ronida ei lase. Siin on pildid Lanta Thai Cookery Schoolist, mis asub Klong Khong beachil.
Tai köök on imekiire, kaks mintsa ja valmis. Mis siin ikka kuus tundi hautada. Sellise porgandi Phad Thai käkerdasin kokku:
Mu söömisharjumuste ajaloo huvides olgu märgitud, et sel päeval sai alguse mu SUUR ARMASTUS Tom Yam supi vastu.
Siin on veel mõned helgemad klõpsud, mis pilvede ja vihma vahelt teha õnnestus:
Aga keda me petame, reaalsus oli selline:
Pildistas Tarmo.

***

Nojah. Sadama hakkas tegelikult juba Bangkokis. Sõitsime Krabisse. Sadas. Siis sõitsime Lantale. Ikka sadas.
„Ehk homme on päike“ asendus ohkega: „Vast kahe nädala pärast on parem ilm.“
Igaks juhuks - kindlasti mitte eneserahustamiseks - olin ilmasaitide kuldklient. Prognoosid muutusid kogu aeg. Õnneks leidsin ma ühe lehekülje, mis näitas alati ilusat homset.

Pidev telefoniühendus Liverpool Streedi esindusega Ko Changil aitas otsustada, et muud pole teha kui panna kokku võimas transpordiskeem päikese poole.
Lanta on hästi Taimaa küljes ja väiksed autopraamid pendeldavad kogu aeg. Nii et hommikul esimese minibussiga Krabisse, sealt bussiga edasi Phuketisse Bangkoki lennuki peale ja Bangkoki lennujaamast ööbussiga kohe Ko Changi poole ja järgmisel hommikul kohal. Voila!
Kahjuks ei jõudnud selle skeemiga isegi mitte uksest välja – teed olevat katki ja bussid ei sõitnud.

Kuna Ko Lantal passimisest oli ikka hellalt kopp ees, otsustasime Phi Phile minna.

„What time is the next ferry to Phi Phi?“
„With milk?“


Ei saanud ka piimaga. Laevaühendust polnud endiselt. Ega's midagi.
Vihma sadas enamvähem kogu aeg, tuul puhus ja laine loksus.

Kohalikud viskasid uskumatult iroonilist nalja, et see aasta ei peagi Songkrani ajal palvetama. Songkran on tai uue aasta veepidustus, mille üks osa on ka Buddha kujude pesemine, et ikka õnn majas oleks.

Pehmelt öeldes oli olukord äärmiselt tüütu ja võimatu oli selle ebamäärase info põhjal mingeid plaane teha. Kui mu reisi võib juba aastates arvestada, siis Tarmo oli siiski ju kolmenädalasel puhkusel.
Lõpuks saime Phi Phile. Paari päeva pärast oli ka Phuketi-Krabi ja Krabi-Surat Thani tee läbitav ning Ko Tao laevad sõitsid ka. Mälupilt katuseääreni vee all küladest niipea ei kustu.

Ühtekokku kannatas märtsi lõpu tormi pärast umbes miljon inimest, otsa leidis vist kuskil 50.
Minu üleelamised on lihtsalt ving ja hala, aga Ko Tao teed, palmid ja ärid said ikka tõsise litaka.
Tormipildid on Anny omad.

Kommentaare ei ole: