Isehakanud esindusblogija

Esmaspäeval jõudis minuni suure ringiga info, et otsitakse Eesti esindajat Soome blogiseminarile.
Veidi küll ebalesin, sest ma pole reisiblogija just kõige edevamas ja majanduslikumas mõttes. Kuna aga oluline olevat sisu ja kirg, siis seda ju jagub. Andsin endast teada. Juba samal õhtul tuli korraldajalt ülevoolav vastus nagu oleks leitud ammu kaotsi läinud õeke:
"I am so HAPPY for your e-mail, we have been trying to contact Estonian travel bloggers for several campaigns during this year and now finally we have found you! You are warmly welcome to join NBEFinland as a Full Board blogger in January 2015."

Arvatavasti oli keegi Soome sõidu pärast nii õnnelik umbes nõukaajal. Säärane otsus oli ühtlasi heaks sünnipäevakingiks mu kallile reisisemule Kadrile, kes mulle selle seminariinfo ju edastaski.

Manuses oli ports PDFe, sh et olen 267 taotleja hulgast valituks osutunud ja taotlusvorm ise. Kandideerimistähtaeg oli olnud kuu aega tagasi, aga nagu Kärt arvas – ju on eestlase puudumine Soome promoürituselt sama mõeldamatu, kui ameeriklased jätaksid neegri kutsumata. Tegu on siis 10.-18. jaanuarini toimuva Nordic Bloggers Experience'iga, kuhu tulevad reisiblogijad üle maailma. Algab see eeltuuriga ühte Soome paika ja järgneb neljapäevane programm Helsingis: töötoad, turismimess ja tutvumine linnaga.

Hea on olla uljas. Taotlusvorm oli põhjalik ning uuris blogi, igast sotsiaalmeediakanalite ja ootuste kohta väga põhjalikult. Twitter... Hm, mul on Tinder, sobib? Insta-followerid – piinlik öelda, et ei ole veel 30 000 täis.

Kui ma teiste osalejate blogisid vaatasin, kadus uljus nagu sõrmenipsuga. Pean tõesti jõulude ajal enda olemale extreme makeoveri tegema (igasugune nõu on väga teretulnud!) ja need sotsmeediaplönnid külge panema või olema niisama naljahammas, kes on teadmata põhjusel viie aasta tagusesse aega kinni jäänud. Aga järelikult on seda suurem võimalus uusi asju õppida ja edasi areneda. 

Ettekannete ja töötubade teemaks on sotsiaalmeedia kasutamine enese huvides ning koostööprojektid ja kampaaniad reisifirmadega. „Äkki õpid lõpuks ometi raha tegema,“ kommenteeris Kärt.

Meelelahutusprogrammis on kolm saunaõhtut ja üks karaoke – armastan soomlasi!

Väga vedas, et Helsingiga tutvumiseks sain väljapakutud variantide hulgast oma eelistused: helikopterilennu ja toidukultuurimatka. Eeltuuri Lapimaale kelgukoertega sõitma küll enam ei saanud, aga Porvoo on ka kindlasti väga tore.

Väga äge on see, et tegevused viiakse läbi 3-12liikmelistes gruppides, mis tähendab vägevat vennastumist, osalejate huvide arvestamist ningkorraldajad saavad ka palju efektiivsemalt oma sõnumi üle maailma laiali pillutada.

NBE Facebooki-grupis käib hoogne postitamine päev otsa ja tundub, et kõik on juba ette Soome armunud (So excited! Magic! Can't wait!) ja tuleb tunnistada, et ka mu kogu aeg tunne nagu oleks kaks klaasi veini sees.
2009. aastast on siia blogisse kogunenud 213 postitust – sellise portsu toksimiseks on kulunud ilgelt higi ja siiski vaid üksikud pisarad. Kui ma olen kogu aeg oma hobipuuduse pärast halanud, siis blogi ongi mu äkki hobi? Ja seepärast ongi nii hea tunne, et saan varsti omasugustega asjatada, ühesõnaga meeletu energialaksu? Selle vahega, et need inimesed on juba samm ees – elukutselised reisiblogijad.

Igatahes jätavad kogu orgunn, eelsuhtlus ja hashtagideni paika pandud käitumisjuhised äärmiselt professionaalse ja oodatud mulje. Mina olen lihtsalt õnnelik selle võimaluse üle ja soojamaarahvas juba hullub, kust pikka aluspesu ja villaseid sokke saada.