Hommikune suurim uudis oli see, et heli, mida pidasime hommikuseks j22tiseautoks, tekitasid hoopis laulvad mungad.
K6igepealt saime pesumajast k2tte asjad, isegi praemuna oli pykste pealt kadunud. Pesumasinateenus on v2ga levinud. Maksab see 7000-10 000 KIP (u 8-12 kr) yks kilo. Yhesugune v2nge pulbril6hn iga kord. Laost iseloomustabki see, et k6ik igal pool sama - putkades on sama kaubavalik, meestel yhesugused mustad kingad ja wc on auk, kuhu paned kopsikuga vett peale.
Giid Toun ei vedanud meid alt, oli ilusti laevapiletitega ootamas. Pilet maksis 200 000 KIP ehk u 235 kr. Kadri hirm oli see, et peame kaks p2eva veetma akendeta kuudis. Aga ei - laev oli viisakas: u 20 kohta pehmeid istmeid, ylej22nud puupingid. Maa kyljes kinni polnud neist ykski. Hea m6te oli kaasa v6tta oma padi (10 000 KIP ehk 12 kr) ja s88k, sest "laevabaaris" pakuti vaid chipse ja jooke. Chipse ja 6lut tulid vahepeatustes myyma ka kylalapsed.
Olime 2 tundi varem kohale ja saime endale v2ga mugavad pehmed istmed. Suured kotid pandi pagasisse.
Meil oli siis slow-boat. V6imalus on s6ita ka speed-boatiga. Aga nagu austraallanne Chris r22kis, et esimesed 10 minutit on lahe, aga kuidas kannatada 2ra ylejaanud 4 tundi ja 50 minutit? Mekongis on palju kive, osa neist on vee all ja neid t2histavad tyhjad plastpudelid. Ja siis sa vuhised neist m88da. Ei olevat tore tunne.
Laev l2ks v2ga t2is. Kadri sai enda k6rvale perekond N2pi-K2pi-Topi, kes oli arvatavasti pulmareisil ja s6id oma aktiivse k2ppimisega Kadri istmelt yldse v2lja.
Esimesel p2eval s6itsime u kuus tundi, ei suudagi t2pselt m2letada, sest kella pole.
Laev on igatahes v2ga hea s6iduvahend - liigud ringi, tutvud inimestega ja saad joodud 6lle mugavalt wc-s v2lja lasta.
Esimese p2eva staar oli prantslane, et j6i ohjeldamatult 6lut ja ronis veetynni. T2elik j6mm. Kehvem ei olnud ka suur saksa lesbi, kes kukkus l6puks ikka kummuli ka. Laevalagi oli madal, nii et agaramad liikljad kogusid k6vasti muhke.
Pimedas, nii 19 paiku j6udsime vahepeatuse linna Pakbengi. Me igaks juhuks tuba polnud broneerinud, et kyll kohapeal saab. Hakkasime kogu killavooriga yles m2kke vantsima ja mis me kuulsime: full, full ja full (ja veel 10 korda sama s6na). L6puks saime vist linna ainukese vaba toa, mis oli nagu kuur kanala kohal (nagu hommikul kuulda oli; hind 80 000 KIP ehk u 95 kr kolmene tuba, mis oli isegi OK, sest sama hinna eest sai inglise paar dushiruumi p6randal magada).
Leidsime ka uue s6bra, Hollandi bambuseprofessori Gerdi, kes sai King Size bed'i Royal sviidis ehk moskiitov6rguga voodi t2navapoolsel r6dul. Kuna oma asjad pani ta meie tuppa hoiule, said meist tema kaitseinglid. Sattusime p2eval, mil Pakbengis oli korraga mitu suurt turismigruppi, aga igaks juhuks soovitaks sinna 88maja ikka eelnevalt broneerida.
Yldiselt oli Pakbeng yks kole koht. Elekter v6eti kell 11 6htul 2ra (6htul otsis Tiiu kykloobiga pistikut, et fotokat laadima panna ja oli suures h2mmingus, et pistik on katki), aga see-eest vennastusime oma kannatustes poole laevat2ie inimestega.
Hommikune v2ljumine oli yks suur segadus, teadsime, et kell 9, kohalikud ytlesid, et kell 9.30 - pileti peal polnud yhtegi kellaaega. Sadamasse j6udes oli laev pungil t2is - 8eldi, et eile tuli kyll 2 laeva, aga t2na l2heb edasi vaid yks. Pigistasime end peale, sest Pakbengi j22mine oleks olnud katastroof. Gerdi s6brad olid hoidnud kohta talle, saime isegi pehmed istmed.
Tegelikult l2ks muidugi kaks paati. Seejuures see teine l2ks v2lja varem ja tyhjemana. Siis me veel ei teadnud, et sellest laevap2evast saame mitu head ja kasulikku tuttavat. N2iteks portugallane Jamie teadis palju r22kida Indoneesiast ja sukeldumisest, k2skis v2ltida kallist Singapuri ja kiitis Hong Kongi, kus on tehnika 30 % odavam kui Euroopas ja saab osta ametlikult iPhone, mida ei pea muukima.
Yldiselt oli paadis palju rahulikum - keegi ei kl6psinud enam loodusvaateid nagu hullumeelne ja ei tehtud katset laeva 6llest tyhjaks juua. Ja k6ik inimesed olid yhtemoodi pesemata ja s6brad oma yhises Pakbengi kogemuses.
Luang Prabang
Kell viie paiku 6htul j6udsime Luang Prabangi. 88maja kolme peale on 100 000 KIP. V2sinud.
Kuna me olime portugallasele ja ameeriklasele Derekile lubanud Hive baaris kokku saada, vedasid Tiiu ja Kats end kohale. Mehed lasid muidugi yle.
Baaris v6tsid meid vastu v2ga s6bralikud kohalikud ettekandjad Jek (umbes nii 2kki kirjutatakse) ja Nao. Poisid tegid kohaliku viski laolao shotte v2lja ja olid igati viksid. Poisid uurisid, et mis me edasi teeme. Meil polnud aimugi, ikkagi esimene 6htu v66ras linnas. Kuna baarid pannakse siin k6ik 23.30 kinni, tegid nad ettepaneku 88klubisse minna, sest see on veel tunnikese lahti. Et nemad motikaga viivad, sest klubi on 2-3 km kaugusel. Mis meil saab selle vastu olla.
Kui kohale j6udsime, muutusid poisid ERITI osav6tlikuks. Ehk siis sellised 1.50 m pikad p2kapikud t6id meile baaripukid ja niiviisi olime nagu white big mamas, keda uhkusega n2idati. No ja siis nad hirmsasti tahtsid silitada ja k2tt ymber panna ja panid. Eraldi teema on 88klubi baar - seal oli sisuliselt ainult viskit ja 6lut. K6igepealt maksid, said vastu tsheki ja siis selle alusel a la s88klaluugist joogid. Klubi oli muidu lahe, enamus olid kohalikud ja rokkisid; me muidugi kannaasime oma pealetykkivate kavaleride kyysis.
6nneks sai pidu pool yks l2bi. Edasi oli keset reede 88d ainult yks valik - bowling!?? See on vist sama systeem nagu Hiiumaal Ararati alkopood, mis muutub kell 22 baariks, kust saad ikka kaasa osta nagu poest. Igatahes siin Luang Prabangis on ainuke 8ine meelelahutus bowling, suur valgustatud hall radade ja baariga. Jauravaid turiste oli nagu muda. Kohalikke polnud yldse. Meil olid ees juba tuttavad prantslased (seesama joodikprantslane) ja Taimaal kohatud belglased. Ja siis me saabusime oma 1.50-meetriste lao peikadega, kes hoidsid h2belikult saali teise nurka. Tiiu leidis kohe j2rgmise khm... peika, sedakorda iirlase, kes valetas laodele, et vana s6ber jne (iirlased on vist eestlastele k6ige sarnasem rahvas, n2itab me reisikogemus).
Kats j2ndas siis nende lao poistega, ostis j22teed. -"Poisid, koju ei taha minna?" /"Tahaks kyll," m6tlesid nad, et saavad nyyd meid l6plikult k2tte. "Ahaa, t6esti, aga minge siis. Me j22me siia."
Joodikprantslane osutus v2ga normaalseks inimeseks ja kirglikuks pisi2rikaks, kes r22gib tai keelt ja teab h2sti kohalikke olusid (ostab odavalt kotte ja laseb Prantsusmaal maha myya). Ta orgunnis meid odavalt koju ka.
J2rgmisel p2eval sebis ta j2lle odava transa, seekord kose 22rde. Laos on koskede poolest kuulus ja siinne k6ige popim on Kuang Xai. Prantslane aga viis meid Tad Sae juurde. Alguses olime ysna pettunud, et pole mingit suurt juga ega midagi - astmeline juga metsa all, mis moodustas helesiniseid laguunikesi, kus sai ujuda. Nii et oli see eriti hea valik - turiste sisuliselt polnudki, m6nikymmend kohalikku. Nagu privaatspaa, kuhu kuumal p2eva peitu pugeda. Superp2ev. Hindadest: transa edasi-tagasi 20 000 KIP n2gu (olime kuuekesi), paadis6it joa juurde 10 000 KIP, joa pilet 15 000 KIP. Oskavad ikka kysida, a u 50 kr sellise elamuse eest on v2ga h2sti saadud.
PS. Tiiu on juba p2ris kohalik - luristab teed l2bi hammaste, et puru suhu ei l2heks, ja s88b k2tega.
"Tahaks su nahka endale!"
Tad Se kosk Laoses.
Mesin2dalad Kuang Si kose juures. 
Ah! Kose yleval.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar