Transpordiskeem edasij6udnutele*

Konnasaaga on l2bi, elagu sipelgad! Kui Tiiu pardisandaalid 88maja ukse juurest 2ra t6i (jalan6ud j22vad Laoses enamasti v2lja) ja voodi ette maha viskas, sibas laiali musttuhat pisikest sipelgat. Siis l2ksime Joma kohvikusse hommikust s88ma ja suhkrutoosis olid... sipelgad muidugi. Yhtlasi avastas Tiiu, et eelmisel korral hilinenud v6ileiva p2rast toodud maiustused maksid k6vasti rohkem kui v6ileib ise.
Paremal sipelgatoos.

Luang Prabangi lennuv2li n2gi v2lja ikka v2ga kohalik ja k6hus hakkas veel rohkem keerama. Pagas valgustati l2bi juba lennujaama uksest sisenedes. Check-in oli ka tore yks tyyp vaatas pileteid, teine tema k6rval pani kotile lipiku ja kolmas kohe rebis sealt sildilt midagi 2ra. Klaasi taga pahvis suitsu trobikond transamehi. Lennujaam ise oli ju veidi liialdades 8eldes nagu K2rdla oma.

Ootesaal. K6ht keerab.

Lao Airlines: pikk ja kitsas lennuk, kus reisijad tegid alguses yksteisest pilte nagu viimsep2eva 6htul. K2tepuhastuspaberi jagamine andis lootust, et antakse ka syya. Karbil oli lubadus "You are safe with us" ja toit oli hea. Alkoholi ei pakutud, aga generatsioon P inimesi r66mustab pepsikoola v2ga.

Hanoisse j6udsime viperusteta. Isegi me inglise s6ber Jason, kelle viisa hakkas tegelikult j2rgmisest p2evast, lasti lahkelt Vietnamisse.

Siis me veel ei teadnud, et siin meie s6idumugavused ka l6ppevad. Tahtsime ennast Hanoist s22sta ja minna kohe rongiga p6hja poole edasi. Aga kus on rongijaam ja kuidas sinna saab? Erinevatel andmetel asus lennujaam 5-32 km kaugusel. Taksistid hakkasid kohe moosima, et 15 $ v6i 250 000 dongi ots; bussiga olevat 3$ inimene. A no kes teab kuidas see buss veel s6idab ja v2ga tahtsime kohe edasi s6ita.

Meiega liitus kanadalanna Susan, kellele taheti lennujaama Tourist Informationis p2he m22rida kolmep2evane reis Sapasse, mis tulevat palju odavam kui omal k2el minna ja pealegi polevat rongijaamas enam pileteid. Ta oli n6us v6tma 96$ eest paketi, sest infot88taja v2itis, et ainuyksi rongipiletid on 60$. 6nneks v6ttis Susan meid kuulda, et see on paketimyyjate tavaline myygijutt, mida ei tohi kunagi uskuda.

Liiklus oli kaootiline ja taksojuht muidugi n2rvihaige. Vahepeal s6itis v6rrirajal ja korra hyppas autost v2lja, et ees6itnud auto juhile molli anda. Millegip2rast ikka ei andnud. S6it hakkas venima pikemaks kui lennuots Laosest Vietnami.

Lennureis oli lyhike, taksos aega kyll lugeda.

Ja loomulikult vedas sohver oma s6prade toredasse reisibyroosse, et ainult sealt saabki rongipileteid. Ees oli n2ha juba mitmeid taksosid ja eriti hajevil turiste. Keeldusime v2ljumast ja juhil ei j22nud muud yle kui edasi minna.

Nagu 8eldud, oli lennujaamas kirjas fikseeritud taks - 15 taala v6i 250 000 dongi. Eestlased otsisid v2lja 200 000 dongi ja kanada mutt omalt pool 100 000, sest t2pset raha polnud.

Rongijaama ees n2itas taksomeeter 287 000 ja juht n6udis veel 100 000 juurde, et tal on k6ht tyhi. Susan libistas sajase viiekymnese vastu, et kokkulepitud 250 000 oleks. Kutt oli ikka v2ga n2rvis, aga ei aidanud teda ei n2ljajutt ega vihikusse kritseldatud omaloominguline dollarikurss. Haarasime kotid ja lasime ta yle.

14-st piletikassast on avatud vaid 2 ja v6tame siblivate vietnamlaste vahel strateegilised positsioonid sisse nagu kolm suurt morska. Raisk, need pisikesed on osavad.

Eeskujulikult on meil ette valmistatud paberilipikud:

Hanoi -> Lao Cai

3 persons

soft sleeper

TODAY
Kanada Susan j6uab meist siiski ette ja kolmest mugavamast kohast j22b alles kaks. Kas muud v6imalust ei ole, ei andnud me alla? Piletit2di oli v2ga vastutulelik ja pakkus meie 9-tunnise rongis6idu jaoks k6va voodit ja joonistab mingi kriipsuskeemi. Asi seegi. Pilet maksis yle 200 000 dongi ja hiljem tuli v2lja, et t2iesti ametlik hind. Nii et 2rge uskuge, et pileti peab p2evi varem broneerima.

Nii, me oleme Hanois ja kuskilt l2heb rong. 20 minutit on v2ljumiseni aega. Kysime abi ja tee peal annab n6u keegi suvaline mees. Kadri versioon: eks ta heast sydamest aitas. Vaatas, et seisab seal loll yleni valgetes leinariietes blondiin, see l2heb ju rongi alla Anna Kareninat tegema.

No ja 10 minutit enne v2ljumist olemegi kohal nigu niuhti. Meie vagun oli 11. ja mida l6pupoole, seda nigelamaks kupeed l2ksid.

Kadri tormab linastes pykstes oma kolmandale korrusele nagu Mahtra s6tta.

Michi-ekspress.

Lao Caisse j6uadsime pool 5 hommikul. Ainult Kats sai magada; Tiiu hakkas haigestuma ja Kadri kartis niisama oma kolmandalt levelilt alla langeda. Rong ikka ragistas mis kole.

Kohe hakkasid meid piinama minibussityybid, et l2hme Sapasse. Meie olime otsustanud, et l2heme liinibussiga Bac Ha'sse, mis olevat sama ilus nagu Sapa, aga mitte nii turistikas.

Linnavalgustus pandi kustu. Meile haakis sappa yks kutt, kes tahab meid oma hotelli. N6uame bussijaama ja ta lubab meid sinna saata. Me oleme tugevate eelarvamuste kyysis ja ei usu oma abimeest. Aga v6ta n2pust, paistabki bussijaam ja yhe logu bussi peal on silt: Bac Ha 5h 15. Ronime peale, poiss ytleb, et pilet on 100 000 dongi ja maksku me ette ja on hirmus tyytu. Poiss on enne r22kinud juhi ja teiste reisijatega, mist6ttu tundub see sada tonni veel kahtlasem. Katsi esimene katsetus vietnami keelt r22kida ei anna ka mitte mingeid tulemusi, kohalikud vaid kihistavad. Nad ei tunne ka numbreid v6i on mingi totaalne vanden6u me vastu. Buss liigub m6nisada meetrit edasi, kell on ammu 5.15 l2bi. Ronime maha.

Siis ytleb mees, kes osutus oksekoti- ja ukseavamisspetsialistiks, et 50 000 dongi n2gu ja vr6nn-vr6nn.

Bussis on tugev laudal6hn ja ainsad, kes r2tti nina ees ei hoia, on eestlased. V6ib-olla kartsid nad ka vingu v6i seagrippi.

S6it on meeleolukas, sest bussil on ka kaubaauto roll ja ylihelikiirusel tuuakse s6idu jooksul bussi k6iksugu pakke. Umbes poole tee peal l2heb vaidluseks. Kaks kohalikku rahvariietes mutikest on j22rap2ised ja tahavad maksta s6idu eest v2hem, kui uksespetsialistile meeldiks. Ta hakkab s6nelema, kimub n2rviliselt suitsu ja mutid l6ugavad. Nii umbes pool tundi. Siis buss peatub ja t2dikeste varandus loobitakse demonstratiivselt v2lja. Buss liigub m6ni meeter, l2rm ei vaibu, ja sama demonstratiivselt pakitakse kotid j2lle bussi. Mutikesed annavad alla.

Show'd oli ikka rohkem kui t2ie raha eest.

Bac Ha's oli kell 8 hommikul kylm nagu p6hjanabal. Suust tuli auru. K2isime l2bi seitse hotelli ja n2gime yhte turisti. Panime endale selga ja kylge k6ik asjad, mis v2hegi sooja annaks.

Katsil on ymber magamiskott, mida l2ks vaja esimest korda selle reisi jooksul. Tiiul: taas Cathay Pacificu lennukisokid k2es, tuttuus seksikas suvekleit, Kadri 2raviskamiseks m6eldud valge pluus, retuusid jne.

Kolasime linnapeal, mis oli v2ga ehe. Eesm2rk oli shopata plekk-kruus, aga seda siinses kaubavalikus polnud.

Eluolu Bac Ha's:

Tikkimist88koda-tankla.

Aga kylm l2ks kontidesse. Hotellis tegime sooja jalavanni, Citrocepti shotid ja spiraaliga Theraflu jaoks vett. Nentisime, et Bac Ha on kolme tunniga end t2ielikult ammendanud ja rohkem veel. Saime hotellit2diga kokkuleppele ja l2ksime p2ikest otsima ehk Lao Caisse tagasi.

Tagasi Lao Cais.

M6tlesime 2ra k2ia ka turismimekas Sapas ja osta ylehomseks tagasis6idupiletid Hanoisse. Piletij2rjekorras kohtasime just Sapast tulnud paari, kes veenis meid ymber m6tlema - j2ine ilm ja u 5 kraadi. Kyla, kus nad olid k2inud, olevat olnud eriti turistikas ja vaade udu p2rast kehv. Nii et meil tegelikult vedas, et aega ei raisanud ja saime hoopis ehedama elamuse.

Tunni aja p2rast l2heb 88rong Hanoisse. Hommikul loodame saada m6istliku Halong Bay tripi.

* Tiiu hoiab endiselt Katsi k2e alt kinni, kui yle tee on vaja.

PS. See postitus syndis 38,6-kraadise palavikuga, nagu hiljem selgus.