Ko Tao on vaese mehe Hiiumaa

Rändamise üks suurimaid väärtusi on inimesed, keda sa oma teel kohtad, ja nende lood. Olgu nad siis Inglismaalt, Eestist, Šveitsist või Kiribati saarelt. Ja seda ei tea kunagi, kes sind pärast järjekordset hüvastijättu ootab.

Ükspäev mõtlesime oma sõpradepõuas, et tühja neist poistest, need toovad ainult häda ja/või südamevalu. Saaks parem tüdrukutega sõbraks.
Saatus tõi meile kandikul Alexa, Fiona ja Gaby (koos Andy ja Beniga, kes kukkus motikaga oma näo sodiks ja keda meil ei õnnestunudki kohata).

Nad tundusid kõik sellised 26-27aastased. Ja siis hakkas kooruma igasuguseid fakte.

„Tiuks, kas sa tead, et see tüdruk me vastas on 35?”
„Phuh, ei tea. Kuidas?”

Siis selgus, et Gabyl on 16-aastane poeg. Ta ise on 33. Ja see pole veel kõik....

Alexa rääkis oma sõbrannast, kes sai 30aastaselt vanaemaks.
Ta ise sünnitas 16-aastaselt ja tütar 14aastaselt. Kui ta tütrega esimest korda ultrahelisse läks, selgus, et sünnivad kaksikud. Kaksikud saavad nüüd juba viieseks.
Kusjuures ööklubisse minnes küsitakse noorelt vanaemalt ikka veel dokumenti ja mehed on päris segaduses, kui kuulevad: „Sa lööd praegu külge mu tütrele. Ja muide, ma olen vanaema.”

Ja siis igasuguseid lugusid kuulsustega. On ikka kaliibri vahe, kas elada Londonis või Tallinnas.

Gaby, Ben ja Andy läksid ära. Alexa ja Fionaga oli eile klassikaline naisteõhtu - õhtusöök ja tantsuõhtu.
Rivistus: Alexa, Tiiu, Fiona, Kats.

Kaks neljast.

Sukeldumine paljundas me siin sõprusringkonda mitmekordselt – instruktorid, dive masterid ja nende sõbrad (ja nende sõbrad). Tiiu märkas suure üllatusega, et päris suur osa suhtlusest (flirdist) käib Ko Taol erinevate sukeldumissignaalidega.

Üks fänninstruktoritest tahaks Katsiga ametid ära vahetada, sest tema arust on Kats tema unelmate töö ära virutanud – rahvusvaheliste golfivõistluste korraldamise. Siis ta iga päev räägib, mis turniiri ta eelmisel õhtul vaatas.
Katsi- ja golfifänn Christo.

Randa pidi koju tulles oli vaja jälle tõestada, et Tiiu jälgib maailma suurte silmadega, aga mitte midagi ei näe. Ehk siis Kats nautis seda hetke, kui Tiiu oli hämmingus, et miks Kats nii suure kaare teeb äkki ning marssis ise enesekindlalt võrkpallivõrku. „Jälgisin, et sa liiga kiiresti ei kõnniks, aga ma nii õudsalt tahtsin näha seda nägu, kui sa avastad, et võrguruudustik on näos.” Vot selline armatusväärne sõber.

Tänane hüvastijätt tüdrukutega sööstis kurbade äraminekute topkolme. Õudne tunne! Samas nii hea, et kuskil on inimesed, kelle juures oled rohkem kui väga oodatud.

Homme aga tuleb härra Teller külla. Soomlased eesotsas „Kuradi sääsk hammustas mind”-Victoriga on ka kohal ja Mui Nes kohatud Austraalia tüdrukud. Lahe on see loodus ikka, mis tühja kohta ei salli.

Eile oli inglase Matti viimane õhtu – ta oli siin kuus kuud ja üldse ei tahaks koju minna. Seda saart on tõepoolest nii lihtne armastada. Backpackerite ajakiri kirjutas ka „No exit”-saartest ja rändamise võlu ongi vahel selles, et sa leiad mingi koha, kuhu jääd pikemaks.
Siin on nii hea.

Ko Tao on praegu mõnusalt rahulik. Aastavahetuse möllutajad on läinud ja inimesi on umbes poole vähem. Tavapärast tai seksturismi siin nagunii eriti pole. Teine aspekt on turvalisus.

Naabrite bangalos, kus Conori arvates elas vahepeal vähemalt 15 inimest, oli siiski vaid viis: kaks inglise tüdrukut, kaks inglise poissi ja mehhiklane Gerardo. Poisid istusid kottidega rannas ja tüdrukud lihtsalt kutsusid, et muidu on bangalod täis, aga tulge elage meie juures põrandal. Kuidas te võtit jagate?
„Uks on lahti kogu aeg.” Poisid on nüüd läinud, tüdrukute läheb aga järjest enam bordelli moodi. Khmm, kõik aktid on kuulda.

Ja meie elu siin meenutab nii väga Hiiumaad, millest saab aru isegi Kats, kes ühe korra seal käinud. Sa näed kogu aeg ju samu inimesi ja pole raske nende silmadest, miimikast ja käitumisest kõike välja lugeda ja natuke veel otsa ka panna.

Huvitavaid ja kummalisi inimesi siiski ikka leidub. Näiteks šveitslane Reto - hiphopiprodutsent, kes sai endale silma alla sinika sellega, et viskas veepudelit õhku ega suutnud seda siis enam kinni püüda ja tahab kirjutada eneseabiõpiku, kuidas olla õnnelik ja naeratav nagu tais.
Et ta viib selle hea tunde siit Euroopasse. Tiiu tahtis kohe selle äriplaani nurjata: „See tunne läheb sul ju kahe nädala pärast meelest ära?” „Jah, võib-olla nädalaga.”
Ta rääkis veel sellest, et aastavahetuse Full Moon Party viis teise ilma seitse inimest – kolm liikluses, kolm iletulestikuga ja üks läks mingi elektriseadmega mullivanni (kontrollimata faktid).

Kaotused
Tiiul:
Kõik juuksekummid
Üks kõrvarõngas + üks tagune
Kükloop
Plätud
Üks rihmik

Katsil:
Rahakott koos krediit- ja ISICkaardiga (ammu lukus)
Süda
Mõistus
Tiiu mõnikord

See-eest on meil padjad, kummimadratsid, 2 kg sukeldumis6pikuid ja muud tavaari küllaga.