Et Tiiu oma varba paar päeva tagasi ära lõi, oli lihtsalt verine kättemaks, sest hetk enne seda tegi ta mu üle nalja. „Näe, siin on teisigi, kes poekotiga rannas käivad,” ja osutas ilge vanamehe peale, kes ees tuigerdas. Enne kodus ei saanud Tiiu seda kotti ju ise võtta, sest see lihtsalt ei sobinud riietega kokku. Ela sellisega koos ja tassi asju.
Tiiu on täielik naine, nagu abikaasa, aga ta ei tunne isegi kaasa, abistamisest rääkimata. Kui ma palavikus värisedes oma ülemiselt narilt hommikul Tiiult küsisin, kus kraadiklaas on ja salamahti lootsin, et ehk Tiiu veab end narilt alla ja otsib selle üles ja toob äkki juuagi, siis Tiiu vastas lihtsalt, et seal all kapis, ja keeras teise külje.
Kade on ta ka, eriti selle peale, et tunnen rohkem kuulsaid inimesi kui tema.
Ja hommikul, kui mul hull peavalu, targutab Tiiu: „Aga sa teadsid, et küünist (kohalik odav pakivein = maailma halvem jook) tuleb räige peavalu.” See on viimane asi, mida kuulda, kui nõrk on olla.
2 tundi hiljem. Tiiu: „Mul on ikka hea meel, et sul ka paha on!”, ja pritsib pudelist mulle vett peale. „Haaaa, seda sa küll ei osanud oodata!”
Heldust, tõesti ei osanud.
Vaatamata kõigele ei vahetaks ma teda kellegi vastu välja.
Paraku tuleb minu rännakusse tööpaus suvises Eestis. Kuulsin, et lumi hakkas juba sulama ja aeg hakata golfivõistlusi orgunnima. Juuli lõpus toimuvad minu takti(golfi)kepi all Jõelähtme golfikeskuses Est Am Open by KPMG ja EGA Boy`s Challange Trophy. Vabatahtlikud ja koostööpartnerid, pange vaim valmis, nagunii helistan teile!
PS. Rena, küüri siis mojitoämber puhtaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar