17.5.10

Väike Tiiu, väike Sydney

Loen juba teist kuud Aleksander Maastiku "Otsija lugu. Kunstnikuhingega eestlase kirjad Austraaliast 1927-1937“, mille Tauts mulle kunagi laenas.
Aeg on ligi sada aastat edasi läinud, aga rahanappus, tööotsimine ja hilisem rabamine ning üksindus on ikka me truud seltsilised. Maastik ei oska ka vaba päevaga suurt midagi peale hakata, peseb pesu ja käib kinos „pilte vaatamas“.

Viisin täna oma põlled ja töösärgid keemilisse puhastusse, sest nende peal on kogu restorani menüü. Me kokad armastavad oliiviõli vist veel rohkem kui Jamie Oliver.
Pesumaja boss mäletas mind ja imestas, et mul on seekord kaks särki. Jajaa, mu meestesärgid suuruses 41 ja 42. Isegi manager Miguel vangutas ükspäev pead ja lubas naistesärke juurde tellida (mul kaalu pole, a nende Inki antud nr 27 teksadega saan juba vabalt istuda ka). Teine lubadus on jakid, sest kuuma köögi ja talvise õue vahel pendeldamine on minu arust eluohtlik. A erilisi panuseid ei paneks, sest isegi väikesed pabersalvrätikud laekuvad juba nädal aega.

Istusin täna Oxford Streedil Veronas kaks filmi ära: "New York, I Love You" ja "Soul Kitchen".
Säästunipp on see, et tegelt võiks lihtsalt sisse jalutada ja pärast saalist saali käia, aga see oleks nõme.

Selleks nädalaks oli mulle palju töötunde pandud, ligi 50 sain kokku. Argipäev võib olla see, et saadetakse varem koju, kuna kliente on väga vähe. Mis siis, võeti veel üks poiss tööle, kes enda sõnul on peen teenindaja ehk siis müttas nagu tank laua juurde, jäi sinna inimeste vahele seisma ja lappis taldrikud lauda. Minu kahenädalase kogemuse kõrval on ta ikkagi algaja ehk minu ori ja saab teha neid kõige tüütumaid töid.
Sain ka jälile, miks parema käe keskmine sõrm endiselt paistes ja valus on – paellapanni tassimisest. Las uus poiss tassib nüüd.

Muidu mulle mu töökaaslased meeldivad. Kiiiisss and kiiiisss! Mu lemmikkokk peitis mulle eile ühe tocinillo de cielo ära, kui ahhetasin selle värve – kollane munavorm, roosad rabarberitükid, punased maasikad, roheline münt. Imeilus magustoit. See oli paras seatemp, sest isegi saiaülejääkide söömise kohta öeldakse, et ostke ise, kui saia tahate.
Muidu on mu lemmik Manchego juustuga rukola salat, mis on õigupoolest lisand.

Töötajate eine on iga päev kell viis. Toidud on üsna veidrad. Mulle meenub see Kristi kunagine lugu Hiiumaa praami menüü kohta – paar toitu + kõigest sellest annab seljanka ka kokku keerata. Votl ongi siuksed kokkukeeratud tasuta lõunad. Koorene makaronisupp kalmaaridega, sai juurviljadega jne. Kõik on nii vürtsikad, et silmad lähevad punni isegi pärast Aasia treeninglaagrit.
Õpin iga päev uusi asju, nt lehter on inglise keeles funnel.
Ärevaks teeb see, et neljapäeval on üldkoosolek seniteadmata teemal. Millal enne koosolekud midagi head on tähendanud?!

Muud elu eriti pole. Reedel käisime Sydney moenädala raames toimunud laadal. Erinevate austraalia brändide tavaari müüdi kuni 70%-lise alega. Mul õnnestus leida vist kogu odavmüügi kõige soodsam leid – 5-taalane kleit. Ehk siis endiselt pole mu talvegarderoobiga mingit edenemist. Kats, ma pean vist su rollerikeebi käiku laskma, sajab ju ka rõvedalt.

Siis laupäeval pärast tööd, st kell pool 2 öösel sain kokku oma austraalia sõpradega, kes olid selleks ajaks juba ümberkukkumise äärel või üle selle ja hakkasid järjest ära kaduma. Mul oli külm ja kaine.
Kogu see alkosport oli nende sõbra Marki Inglismaale mineku pärast. Mark töötas SAMAS restoranis, kus mina praegu. Ja oli mu austraalia sõbra jalkameeskonnas. Vähe sellest, et mu töökaaslane Melanie oli mu naaber. Ikka väga hoolikas peab siin olema...

Minu elu ainuke puudus on ka kõrvaldatud - nabarõngale sain tattoosalongust selle kuulikese, mis kipub aeg-ajalt ära kaduma. Ühtlasi anti kaasa nipp, et see tuleks edaspidi läbipaistva küünelakiga kokku plökerdada ja asi ants. Küünelakk ja teip parandavad maailma.

Uusi pilte pole, sest fotokas on kaasas, aga mälukaart on arvutis. "Tunnen, et hakkan lolliks jääma"-klassika.

1 kommentaar:

Tiiu ütles ...

Ma õppisin sõna funnel uuesti ära (sest kindlasti oli seda kooli inka tunnis kord juba õpitud) Glastonbury festivalil, sest just spetsi lehtrit kasutasid naised selleks, et oma stand up peeing vetsus käia ja meestemoodi seistes äda ära teha.