Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma.Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia.
Allikas: Vikipeedia
Mulle tundus see monsoon alati millegi väga salapärasena, isegi romantilisenagi, aga reaalsus on see, et lihtsalt sajab väga palju vihma. Põuas vaevlevad Poola talumehed kaotaks mõistuse, kui seda sademetekogust näeks, aga siis saaks aru, et ega nalja ei ole... Sajab palju nii ajaliselt kui koguseliselt.
Esimestel päevadel vihma kätte jäädes tuli kõigepealt mõte oodata selle lakkamist. Aga see võib juhtuda umbes järgmise päeva ennelõunaks. Kui selleks ajakski.
Täpseid vaatlusi ei ole teinud, aga usun, et päris ilma sajuta pole möödunud ühtegi ööpäeva. Internetist leidsin fakti, et Cherating ongi Malaisia kõige vesisem piirkond. Nii et kahe nädala bilanss on 3 rannapäeva ja umbes 100 väljakannatamatult sügelevat sääsepunni.Tõsisemaid torme on selle ajal jooksul olnud õnneks vaid üks, aga siis sadas 4-5 päeva jutti ja see oli piisavalt rusuv kogemus. Vihmavalingud olid nii valjud, et magada ei kuulnud ja müristas nii kõvasti, et mu pisike maja värises tuntavalt. Välgutas (ilma eriti liialdamata) iga paarikümne sekundi tagant.
Harilik must öö.
... ja välgusähvatuse ajal.
Harilik must öö.
... ja välgusähvatuse ajal.Konnadel on muidugi pillerkaar. Rögisevad ja kääksuvad nagu äraruunatud külakiiged. Et üks konkreetne krooksumine kutsuvat vihma välja, oli küll lõpuks tunne, et tapaks selle raisa ära. Aga ega siis sadamata jääks.
Ilm on tegelikult soe - päeval 30 kraadi ringis, öösel vast 24-25. Ja jube niiske - õhuniiskus on 96 protsenti (nt Sydney kuumuses oli see alla 30 protsendi). Selle märja niiskuse peale pole isegi fani/ventilaatorit jahutuseks vaja. On olnud öid, kui magan kolme teki all, kaks paari sokke jalas, sealhulgas villased.
Kadeda pilguga kilejopeinimesi vaadates meenus, et mul ju on ka kilekas, kuid olen selle jäädavalt kuhugi jätnud. Arvatavasti mõnda lennumasinasse kohe alguses. Pagan, praegu kannaks isegi Päevalehe fliisi:)
Troopiline vihmakliima on teinud korrektuure ka preili ridikülis – vihmakeebita ei välju ma kodust ka lauspäikese ajal. Samuti on kaasas sääsetõrje ja põrgusügeluse leevendamise vahend ning taskulamp.
Seda juttu kirjutades tuli meelde üle vaadata kingakogu, mis mul hütiseina ääres rivis oli. Suurt üllatust polnud – beežid rihmikud sellise rohelise hallitusega kaetud, et nõrganärvilisematel hakkaks iiveldama. Üks etnopõlvik ka hallitas, muidu on korras.
Vihmaperiood kestab märtsini. Nii et reisisoovitused Osula-mutile: kui väga vettida ei taha, mine läänerannikule – Melaka, Penang, Langkawi. Eriti kiidetakse Penangi.
Elu siinkandis muidugi ei seisa ja rändureid ikka kohtab. Võimalik on ka vist saartel käia (Tioman, Perhentian), aga arvestama peab võimalike laevaühendus- ja majutusprobleemidega.
* * * Äravoolusüsteemid on neil siin väga korralikud, nii et pahkluuni kuskil krokodille täis lombis sumama ei pea. Ainult et kõnniteeplaadid on märjana eluohtlikult libedad.
Loiguline Cheratingi hommik:
2 kommentaari:
Võibolla ma nüüd pretenteerin sajandi 100 kõige lollima küsija staatusele- aga mispärast sa kolme teki all magad ja fliisist-kilejopest unistad kui päeval on 30 kraadi, öösel üle 20? Linad on niiskusest märjad või milles on asi?
Tyra Banks aka K
Niiskus läheb kontidesse, kui jalad pidevalt märjad on.
Postita kommentaar