Kirjutamisel oli mul kuklas vana hea „Kes maksab, tellib muusika“. Pika sisemise praadimise järel sündis siiski lugu, millele võin julgelt oma nime alla kirjutada.
SOVIET CHIC JŪRMALA
Oleks see Jūrmala kapitalistide teha, koosnekski aastaring 12 juulikuust. Ehkki suvehooaeg avati seal juba mai keskel, hingavad selle Läti kuurordi sadakond spaad-majutusasutust just selle unenäolise juuli ootuses, mil jõukad vene puhkajad tulevad luhvtitama nii ennast kui oma rahakotte.
Kuigi 15-20minutilise autosõidu kaugusel pealinnast Riiast asuv Jūrmala on ennekõike tuntud Līvu (Liivi) veepargi poolest, on lätlased raha teenima pannud ka liivaranna, männimetsa, mineraalvee ja ravimuda ning lisanud sellele heldelt kitši ja estraadi.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusel õitsele puhkenud kuurordil on selja taga kuulsusrikas ajalugu. 1980ndatel oli Jūrmala puhkajate hulga poolest Sotši ja Jalta järel Nõukogude Liidu kolmas kuurort. Läti taasiseseisvumine ja Vene kodanikele kehtima hakanud viisanõuded mõjusid turismimajandusele kui insult, pärast mida üritatakse nüüd taas jalule tõusta. Hooajaväliselt paistab linnake olevat siiski Läti koorekihi magala, mis suvekuudeks elustub. Kui satute ringi liikuma kohaliku giidiga, siis paluge näidata Laima Vaikule kodu või presidendi residentsi. Riia- ja rannaläheduse tõttu on kinnisvara siin hinnas.
Olgugi, et spaasid on jõudumööda üles vuntsitud, nõukaaja hõngu Jūrmalas jätkub. See võiks olla eksootilinegi, aga meil on ju see kõik veel nii värskelt meeles, et pole jõudnud taga igatsema hakata. Nii võib tekkida õigustatud küsimus, et miks peaks Jurmalasse sõitma; kas meil omal liivarandu ja männimetsi siis vähe. Pealegi on Pärnu ja Haapsalu, Narva-Jõesuu ja teised spaapaigad eestlased ära hellitatud ja teeninduskvaliteedi suhtes ootused kõrgele nihutanud (kusjuures Pärnu ja Jūrmala on sõpruslinnad, elanikearvgi samas suurusjärgus).
Pikkus loeb – nii pikka liivaranda teil pole, ütlevad lätlased. Tõesti, 33kilomeetrisele liivaribale mahuvad kõik oma linakese maha panema. Rahaühik teine, keel ja keskkond võõras – kõik see aitab oma tavapärasest argirutiinist paremini välja saada.
Jūrmalas käinud teavad, et üks kontrastsus on üks peamisi selle paiga iseloomustajaid. Imeilusate puitvillade rivi on kui majade iludusvõistluse trikoovoor, kuni saabub hooletusse jäetud majavare kui koletu hambaauk. Rannas märkad kümnel ruutmeetril nii pokaalidest vahuveini libistavaid laia joonega uusrikkaid kui aluspükstes vanamehenässakaid. Su hotellil võib küll viis tärni olla, kuid ujulas saad ikkagi koristajamutilt peaaegu et üle küüru, et mis sul, karvasel, arus on – tikud basseini ujumismütsita. Õhtul on ühes mereäärses lokaalis peentes tualettides uhked härrad ja prouad naelutatud tundideks laua ja tooli vahele, samal ajal kui kõrval olevas šašlõkitelgis käib armumänguline ja hoogne keskealiste tantsulka. Sööd magustoitu viisakas restoranis, kuid millegipärast on kogu laudkond seks puhuks varustatud praenoa ja -kahvliga.
Kindel on see, et riietusega ei pane kunagi mööda: ükski kleit ei ole liiga lühike ega läbipaistev. Ja ka kõige kehvema vene keele oskusega pead kõik tuttavad sõnad ritta laduma, et end vähegi arusaadavaks teha. Ja nii edasi. Esimese hooga viib see meie skandinaaviastunud mõttemaailma rivist välja, aga siis harjub ja hakkab meeldimagi.
Jūrmala sobib lastega peredele, paadunud romantikutele ja teistele rahulikuma puhkuse austajatele. Kes soovib hoogsamat ööelu, peab suuna Riia poole seadma. Puhkust planeerides võiks ka mõelda sellele, et võib-olla ööbidagi Riias või oodata madalhooaja sooduspakkumisi. Kuuldused Lamboghinidest ja miljonäridest on küll liialdatud, aga himu Ida poolt tulevate rahapakkide järele ajab näiteks majutusehinnad kohati ulmeliselt kõrgeks.
MIDA JŪRMALAS TEHA?
Peesita rannas
... ja ära tee midagi. Sul on puhkus!
Kui keha ja hing ihaldavad tsiviliseeritumat hoolitust kui liivamassaaž ja õhuvann, astu sisse mõnda arvukatest spaadest.
Merest, liivast ja päikesepaistest pakub vaheldust varjuline Dzintari metsapark 33,5m kõrguse vaatetorni, mänguväljakute, rulluisuradade, rulapargi ja muude lõõgastumisvõimalusega.
Kilpkonna kinkis linnale 1995. aastal skulptor Bārda ja mis sa sellega ikka muud teed, kui paned ilmarahvale vaatamiseks ja mõtled välja legendi, et pronkslooma paitamine garanteerib sulle pika ea. Kilpkonn pesitseb rannas Baltic Beach Hoteli juures.
Ragakāpa looduspargis asuvas vabaõhumuuseumis saab näha, kuidas elasid Jūrmala kalurid, enne kui nad närisid läbi, et puhkajate ümmardamisega saab palju lihtsamini leiva lauale kui kalastamisega.
19. sajandil hoo sisse saanud puhkusepaiga ajaloolise käekäiguga saab tutvuda Jurmala linnamuuseumis, kus on avatud ka näitus kuurordi moest ja Läti suurimast suplusrõivaste kogust. Muide, muuseumid on piletiraha ei küsi.
.JPG)
.JPG)
Jäta meelde, et „prieka!“ on läti keeles „terviseks“, sea sammud eestlaste omanduses olevasse Hotel Jurmala SPAsse ning telli Jūrmalniece ehk Jūrmala neitsi kokteil, mis koosneb viinast apelsiniliköörist, laimimahlast ja granadillisiirupist.
Patseerimine on Jūrmala üks olulisemaid ajaveetmisviise. Linnakese keskset jalakäijate tänavat ääristavad hilbu- ja suveniiripoekesed, aga ka söögi- ja joogikohad, nii et õige melu saabub tänavale ja terrassidele õhtuhämaruses.
Paarikeste ja suuremate grupeeringute tasuta romantikapakett sisaldab loojangueelset jalutuskäiku piki mereranda. Sääsed on hinna sees.
Uuri Dzintari kontserdimaja koduleheküljelt (www.dzk.lv), kas parajasti on kavas huumori- või šansooniõhtu või on laval hoopiski legendaarne Raimonds Pauls.
Rõõmusta koduseid ja saada neile kuurortlinna vaatega postkaart.
Jūrmala kohta leiad infot siit.
PS. Jūrmalas oli ka kaks kokkupuudet Eestiga. Hommikusöögilauas kohtasin Pädaste kelnerit Jannot ja nägin ka Eesti numbrimärgiga Aston Martinit, mis hotelli treppi aeti, sest vihma ju sadas:
* * *
Lugu ilmus 2013. aasta juulikuu Annes & Stiilis. Kujundatud versiooni näed SIIT.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar