Saarnaki

Saarnaki laid asub Salinõmme lähedal ja on Hiiumaa laidudest üks suuremaid – kuni 3,4 kilomeetrit pikk ja kuni 0,7 kilomeetrit lai. Saarnaki vanuseks loetakse 2000 aastat. Jäi püsielaniketa 1973. aastal. Saarelt pärit inimestel on (oli) perekonnanimi Saarnak (Wikipedia).

Ühe Saarnaki-nimelise sabas me juulis Saarnakile läksimegi. Tema isa Elmu olevat veel 1970ndatelgi käinud ujudes Hiiumaal kinos ja kurameerimas, kuivad riided pea peale seotud.

Tõenäoliselt sündis Hiiumaa Selveris sel hommikul meestekategooria kiirusrekord alal
„Ostuotsused 10 inimese nädalavahetuseks kilo- ja liitrihindu arvestades“. Igatahes on see kõik nüüd maha laaditud.

Me merevaatega villa ehk Kuusenuka uus uhke maja:

Kadakate vahel oli ka internatsionaalne käimla, kus üsna pea enam käia ei julgenudki, sest muuhulgas käisid seal ka maod (nagu ka igal pool mujal).

Järgnes koosolek, mis selgitas viisaka ülalpidamise reegleid. Jäi meelde, et lammastega ei tohi mängida. See oli tegelikult asjata korraldus, sest lõppude lõpuks polnud lambad isegi mitte nii koostööaltid, et neid pildi peale oleks saanud.
Kõige tähtsam oli siiski see, et tööd tuleb ka teha. Ja mehed hakkasidki kohe tööga pihta, sest tööga on juba selline lugu, et kui kohe kätte ei võtta, võib see sündmustekeerises sootuks ununeda. Naised läksid metsa maasikale.

Kärt koristas vahepeal köögi ära. Kuna läksime omast arust ikkagi üksikule saarele, tassisime kogu eluks vajaliku endaga kaasa. Et eelnevad olid teinud täpselt sedasama, et seal oli kraami ikka lausa mitmeks järjestikuseks eluks. Külalisteraamatus olid ellujääjate sissekanded, kuidas üle jää sai Saarnakile tuldud ja mida söödud.

Hilinejad jõudsid ka õhtu eel kohale.

Kuna just sel päeval oli Hiiumaa paadimatka programmis "Meeleolukas päev merel, laidude külastus", siis oli liiklus me õue all tegelikult väga tihe.

Õhtuses sportlik-meelelahutuslikus kavas oli matk. Laurujoru võeti üles juba kell 19.45.

 Saarnaki suurim kõrgus merepinnast on erinevatel andmetel 7 või 9 meetrit. Saareboss saare kõrgeimas tipus:

Keset nurmlaukusid:

Kohtasin esimest korda valgeõielist nõmm-liivateed:

Grupipilt Pärnamäe rängas:

Kui väsinud rännumehed koju tagasi jõudsid, selgus, et oli saabunud näljahäda. Lõkkekartulid kaalusid u 2 grammi. Suppi ka teha ei saa, sest kala pole. "Mis mõttes ei saa suppi teha?!" küsis uhhaa-ekipaaž ja läks püüule.

Eided passisid kaldal nagu muiste.

Selgus, et püüumehed olid meil kõvad. Eks nad pidasid merejumalat kah heldelt meeles. Nagu saareboss kommenteeris: "Asi see siis sellise tormiga tonn välja tuua..."

Ja mina tegin oma parima tulemuse kalade võrgust käristamisel nii koguse, kiiruse, jõu kui pimeduse osas.

Juba järgmisel hommikul koitis see päev, kus enam mitte midagi teha ei viitsinud.

Vannituba:

Hommikukohv:

Majakroksid olid igati au sees.

"Isa, tule palun järgi"-teenus:

Koju sõites oli prügipraam ilusti slepis, nii et vahtu lendas, sest kogu oma laga tuleb kaitsealuselt saarelt ära tuua.