Tiiu: Printsess pilpa peal

Teen sedakorda sooloesinemise, sest Kats oli siruli. Pärast Aasiat on Austraalia elu endiselt väga tavaline. Viu-viu.

NB! Selles postituses esineb palju erinevaid meestenimesid.

Neljapäev: Tõnisel vaba päev

Tõnn on mu kursavend, kes on Austraalias olnud 10 kuud ja praegu Sydneys velotaksojuht ehk mees, kes teab kesklinna tänavate kohta meetripealt, kas need on alla- või ülesmäge.
Tõnis.

Sõitsin Bondilt bussiga kesklinna peaaegu et täitsa ise. Kui ei tea, kus peale minna ja maha tulla ning kuidas piletisüsteem toimib, on ühistransport mu jaoks suurem katsumus kui võõras köögis süüa teha.
Hyde Park.

Kole siin ei ole.

Nägin siis Sydney ooperimaja ära. Mitte ühtegi tunnet polnud. Et peaks äkki Facebooki otseülekannet tegema, kuidas ma ooperimaja treppidel istun. Mu telefon poleks vist selleks võimeline ka, ta lakkas isegi helisemast umbes nädal aega tagasi.
Muidu keegi ei usu, et ma Sydneys olen.
Käisin Tõnni juures kodus ja tutvusin ta majakaaslastega. Üks poola tüdruk teab, kus odavalt RSA (Responsible Service of Alcohol) paberit teha. Kui kõikides asjades tumbajumba olla, on ikka nii lihtne tarkust juurde koguda.

Õhtul unistasime Katsiga, et lähme Aasiasse tagasi, üürime Ko Taol või kuskil maja ja hakkame baaris tööle. Tsiteerides personaalseid klassikuid: „Unistusi on palju kergem ellu viia, kui sul on konkreetne pilt silme ees.”

Välistamismeetodil oma koha otsimine siin ilmas võib olla väga väsitav.


Reede: Jaanusel vaba päev

Käisime hommikust söömas. Sõin poolteist tundi crossainti, mille sees oli brie juust, sink, tomat, basiilik, sinep. Pole kaua aega nii head asja söönud, sest mu põhilause on toidupoe kõige odavama produkti juures: „Kui halb see ikka olla saab”.
Haigele Katsile viisime arbuusi ja Vene poest kohukesi (kel vaja teada - mu mälu järgi asus see 131 Bondi Road).
Dr Hirschowitzi sõna ei maksnud midagi. Kats ei saanud kolme päevaga terveks. Isegi mitte tervemaks.
Seepärast läksime Bondi Junctionisse usaldusväärsemasse arstikeskusesse, kus üks pärlitega Poola baaba viitsis veel vähem süveneda kui Hirschowitz, aga kirjutas tõhusamaid antibiootikume.
Tänu Jaanuse konkreetsusele on meil nüüd ühtlasi Austraalia pangakonto ja fiktiivne elukoht Surry Hillsis, mis pangapreili väga kadedaks tegi (mul on isegi aadress peas).
* * *
Oleme Sydneys Noah’s Bondi Beachi hostelis nagu kakahädad, sest see hostel on paras sitamaja.

See, et me toakaaslased oma hallides trusades kuni kella neljani pärastlõunal magavad, on okei. Norskamise, permanentse pohmahaisu ja mustade sokkidega harjub ka ära. Melbourne’s kukkusid mulle ka ülemise voodinaabri rinnahoidjad pähe.
Aga siinne köök.. ojee! Kui hosteli nelja korrusetäie asukate makaronikeedu aeg kätte jõuab, köök sama täis pigistatud kui külmkapp. Kogu aeg peab arvestama sellega, et keegi paneb su varale küüned taha, eriti toiduasjadele. Varsti magan, kilo juustu padja all, pesto kaisus.
Me hapukoor muide polnudki katki pressitud – keegi oli selle lihtsalt avanud ja pooleldi ära tarvitanud. Müsli ja suhkur on ka kahtlasel kiirusel vähenenud. Mis siis ikka, varastasime lusikatäie jahu vastu. Melbourne’is võis kiruda, et köök, arvutid, lauad-toolid , aga see võimaldas vastuvõtu tsikkidel silma peal hoida, kes oma oapoti pesemata jätab. Me praegune köök on täielik lagala – umbes kraanikauss on nõusid ja panne täis, ümber ujuvad makaronid, salatilehed ja pesulapid. Põrand ujub.
Jaanuse korteri külalistevetsus oleks ka vist parem elu.

A ja keegi on me adapteri ka tuuri pannud. Shallallaa!

Laupäev: Viidi külas, õhtul Jaanuse juures

Bondile tuli meie eesti sõber Viidi, peaegu et otse Eestist. Rannapäev.

Tänaseks on kadunud ka pipar. See üks kord, mis me seda kasutada saime, et on veits vähe, et mul läks ostuotsuse tegemiseks 10 minutit. Arvtavasti ajas mind segadusse sõna, mis eesti keeles võiks olla „purustatud”. Tavalist jahvatatud musta pipart Colesist üldse ei leidnud.

Köögis õnnestus mul kindlaks teha, et juudid ei söö millegipärast ka känguruliha. A küll nad varsti hakkavad sööma, see on odavam kui tavaline hakkliha.


Õhtu tuli Jaanuse juures, jätkus ühe majapeoga ja lõppes ikkagi Jaanuse juures. Üle aegade jälle hea eestlaslik koosviibimine peeglipurustamise ja internetis lõ/äbustamisega.Katsilt saabus teade, et ta terveneb. Halleluuja!!

Pühapäev: Kats on terve!

Kuna mul oli endaga kuni hilise hommikuni väga huvitav, võib pühapäeva lugeda nullpäevaks.
Õhtul tuul tõusis 40 sõlmeni tunnis, aknad kolisesid ja raske südametunnistusega pidi ei ütlema Lihatommile, kes kutsus oma paati külla.

Esmaspäev: Lihatomm ja Pablo

Šveitsi poiste viimane deodorandirünnak. Me tuba kolis tühjaks, haisu kohe vähem.
Mitte siiski köögis: tahtsime ajus juustusaia teha ja peaaegu tegime ka, aga ahi kärssas. vedas, et suitsuandur tööle ei hakanud. Pole kaua midagi nii jälki söönud.

Õhtul helistas telepaatiline Lihatomm, kes haistis, et me oleme läheduses.
Tema sõbra Tupsu juures saime ülevaate kooselust asiaatitega.
Hiina teeõhtu Tupsu ja Lihatommiga. Kõik need taustapotsikud on teed täis.
Ja siis Pablole külla – seesama Pablo, kellega saime tuttavaks Vietnamis ja veetsime head ajad Ko Taol.
Siin tuleb poliitiliselt ebakorrektne avaldus, et Pablo on endiselt meie kõige laadnam uus sõber („I don’t give a shiiiit, määän,” ütleks ta). Pablo harjus Sydneyga ära ja jääb nüüd mõneks kuuks flamenkobändidesse kitarri mängima, lootuses mõne groupie'ga abielludes Austraalia kodakondsus saada. Muidu abielluks ta me mõlemaga, a meist pole ju kasu.
Pärast läksime regepittu, mis oli paras kannatus, aga kannatasin ära.
Veel on me kolme vahel kõik hästi.. Varsti peaks Pablo leidma oma aussi gruupi ja meie oma frentš bakkpakkerid.

Teisipäev: rannapäev

Teekond Tamarama Beachile:






Ujusin pingviiniga:

Kats ütles, et võiks jääda veel paariks päevaks Bondile, meil on ometi ju puhkus. Pärast aastast töötust on muidugi päris huvitav hakata mõtlema puhkusele.

Laupäeval oli plaan hakata liikuma Brisbane’i kanti. See oli üsna raske otsus, sest me tulime suure hurraaga suurlinnaelu elama, baarmani ja ettekandja paber seljakotis, ja Sydney sotsiaalne elu on vägagi meeleolukas olnud, aga see oleks hea võimalus ringi sõita.

Aga olime õigel ajal ühes kohas ja nägime üht-teist, mille kohta vaikimisest tehakse vastuteeneid. Nii et üks härra uurib homme siinseid töövõimalusi. Sydney võib ikka nii küla olla, kui tahab.

Äh? A ja pildil olev karguvend on Katsi jagu. Igaühel oma fetiš, olge mõistvad.

* * *

AMETLIK TEADAANNE

Kats läheb/tuleb mais Eestisse.
Pean endale suveks uue kantseldaja leidma.

Kes mind oma tiiva alla tahab võtta?