Nädal nr 3/22

Nädala naljanumber oli itaallane Carlo, kes oli meil teisel proovipäeval ja pandi üht ärikate seltskonda teenindama.

„Carlo, tead, mida sa tegid praegu? Valasid veini veeklaasidesse.“

Natukese aja pärast ütlesin, et kiire-kiire, ma panen taldrikud, sa vaheta noad-kahvlid ära (cutlery). Siis ta poole tunni pärast teatas, et sorry, ma ei teadnud, mis see cutlery tähendab.

Kui sa oled ka oma eelmises elus tennisetreener või moekunstnik olnud ja kõik teavad ja arvestavad, et valetasid end tippkelneriks, siis vähemalt enne küsi üle ja siis tegutse. Entusiastlikud lollpead on need kõige hullemad.

Mis Carlo teeb – mõtleb välja täiesti uue nugade ja kahvlite paigutuse. Vaevalt, et see Itaalias ikka niiväga teisiti käib... Muidugi tuleb meelde meie Bali sõber Bart, kes torkas jaapani restoranis pulga keset sushit nagu oda ja teatas, et neil Itaalias on teistsugused toidud.

Carlo ei saanud tööd.

* * *

Neljapäevane koosolek üks suur epistlilugemine, sest kuu aja pärast tehakse toidule ja veinile uuenduskuur ja restoranile reklaamikampaania.

Miguel pidas loengu, mida teha ei tohi: hommikul hilineda, lubatust kauem pausi pidada, töö ajal süüa, toitu peita, mobiili läheduses hoida, massiivseid ehteid kanda. Rohkem ei tule praegu meelde. Iga eksimuse eest läheb linnuke kirja ja tipist viis protsenti maha. Igaüks võtku oma pastakas ja veiniavaja, kuna need kaovad nagu mutiauku. Endiselt ootan seda päeva, et saaks veini avada...

Teine manager Tammy näitas, kuidas üks korralikult kaetud laud välja peab nägema – sool paremal, oliivõlikausike vasakul, küünal pipra kõrval.

Siis pidid kõik ettekandjad vastama 26 toiduküsimusele. Mis juustud on juustuvalikus, millest koosneb romesco kaste ja kas selle sobib kõigile, kust on pärit rannakarbid, kas tocinillo on sama mis flan ja boquerones sama mis valged anšoovised, kas lambaprae juures on sealiha, mitu churrost on ja mis täidisega, mis toitudega tuleb lauale viia ka väike kauss, mis riisist paellat tehakse, kas morcilla sobib taimetoitlastele, mis toidu põhiline koostisosa on valdeon jne jne. Enamust pole ma küll ise proovinud, aga kuna inimesed küsivad igasugu asju a la vasika- ja kanaliha pirukate kohta, et „millest see magus maitse tuleb?“, siis on mul menüüst täitsa põhjalik ülevaade.

Nagu tänagi oli sünnipäevaseltskond, kes tellis toidud ära ning jamón serrano ja kitsejuustuga peedisalatit nähes teatas, et nemad sealiha söö ja igasugune sea- ja singivärk jätku parem lauda toomata. Kokale tuleb ikka naeratada ja reipalt toit köögist välja vedada.

Kui lugesin eesti restoranide edetabeli kommentaare ükskõiksuse, teadmatuse ja sooja õlle kohta, siis me saame juhtkonna käest pahandada, kui tühjaks saanud veinipudeli asemele uut ei pakkunud.

Üks me manager - Tammy - on kõige laadnam boss, kes mul on olnud. Kui prantsuse tüdrukul oli pohmell, surus Tammy talle kohe kange viinakoksi pihku.

Neljapäeval oli vaikne õhtu, mu midagi teha polnud. „Võid koju minna, aga kui tahad tunde (raha), võid edasi passida.“ Selline lause siinses kapitalistide karjas ennekuulmatu.

Aga ka meie sotsiaalabiasutus tõmbab otsi kokku, kui nüüd nädalavahetusel oli paar korda iroonilisi hüüatusi, et oo, külastajaid on rohkem kui töötajaid. Hea võrrelda Kalev Meedia aegadega, et kas lugejaid on rohkem kui toimetajaid.

Ehk siis suure osa sellest nädalast külmetasin, valge pluus seljas, ja jõin kohvi – isegi STOP-märki ei pidanud hoidma. Kuidas ma üldse võisin tahta saada liikluse regullijaks?!

Kokkadel oli ka vahel igav ja siis nad kostitasid näiteks hommikul kartulisalatilaadse asjaga, lõunal imehea sibulasupiga ning õhtul rammusa loomalihahautise ja kartulipudruga. Või siis oli rikkalik valik taimetoitu bangladeshi moodi. Kuna ma olen seni toidus nii tagurlik olnud, ikka väga üllatab, kui palju uued maitsed mind vaimustavad. Ka jookide osas.

* * *

Valitseb baby-making weather – sajune ja jahe, nii 10 kraadi ringis. Sellele lisandub me restorani shoot-yourself hispaania halamuss.

Ostsin endale paar talveasja, sealhulgas villase roosa salli. Soojatunne on hea tunne. Siinne moenipp ongi soetada üks korralikum üleriie, sest iga pool on nagunii piisavalt külm, et kõik asjad tuleb seljas hoida.

Ühtlasi mõtlesin välja, et olen ikkagi normaalne ja kõigil võib olla päevi, kus nad üritavad viis korda korterivõtmega tööriiete kappi lukustada või teevad Tommide hoovis kolm tiiru ja ikka ei leia kohta, kust välja pääseks.

Ühtlasi kirjutan nüüd internetti ka, et oma edasises elus tahan olla sotsiaalsem, kui oodata, et mõni kõrvaloleva restorani kelner mu välja kutsub.