Jalka on parem kui pesumasinaporr

Juttu ka. See on muidugi tore tagasiside, et mu ettekandjakarjäär kellelegi korda ei lähe. Teie õnneks käin ma nii vähe tööl, et sellest polegi suurt heietada.
Eelmisel nädalal tabas mind isegi klassikaline „eestlane välismaal“-tujulangus. Oleksin äärepealt kirjutanud kodukirjandi teemal „Mis on õnn? Ei, ma ei ole õnnetu.“

Internet oleks igaveseks ära läinud, kui oleksin selle avaldanud.

Heiti tehtud Kings Cross Hoteli pilt.

Põhiteema on siin tegelikult muidugi jalgpalli MM. Austraalia ise pole teatavasti suurem asi jalkamaa, a kuna siinsetest töökollektiividest kirjutaks Äripäev kui multikultuursuse etalonidest, on juttu ja kirge palju.

Mu töökaaslane, mehhiklane Hektor läks Aafrikasse kohale, me lõuna-aafrika päritolu manager viis ta lennujaama. Avamängus olid vastamisi ju Mehhiko ja Lõuna-Aafrika...

Ükspäev sattusin pealt kuulma, kuidas kolumbialane ja inglane arutasid, mis on maailma kõige kehvem jalgpalliriik. „Eesti?“

Punnitasin lihtsalt silmi. Nii et tuleb välja, et nad siiski teavad Eestit, kuigi enamasti olen nende jaoks ebamäärane makedoonlane (massedooniast).

Austraalia peika läks ka Aafrikasse ja ta sõbrad lõbustavad end kvaliteethuumoriga, et toogu t-särk kirjaga "My boyfriend went to South Africa and all he got me was AIDS" ja veel kümme miljonit AIDSi nalja otsa. Selle võib vist isegi andeks anda, sest Austraalia sai ju kohe 0:4 kolakat Saksamaa käest.

Jaanus tahtis seda peksasaamist Darling Harbouris suurte ekraanide pealt vaadata, aga ei mahtunud – kuulu järgi oli seal ees juba 20 000 inimest. Muide, ajavahe tõttu on kõik hittmängud 4.30 hommikul.

Selleks on vaja osta kindlasti jalkasärk - 140 taala ehk üle kahe korra kallim kui Inglismaalt osta. Ei ole vist vaja mainida, et raha üldse ei ole, jätkubki vaid särgi ja iPhone’i jaoks.

Mu enda osalus piirdub seni sellega, et loen Delfist, et Ants Leemetsale ei meeldi, et Lembitu Kuuse on kommenteerima pandud.

* * *

Vabal ajal olen proua. Täna ajasin Vanishiga põlle pealt punase veini plekke välja. Kuna me elamus on nelja korteri peale ühine pesumasin nagu siin tavaks, kontrollin enne pesu üle, mida masin sisaldab.

Täna leidsin pärlmuttersinise jublaka. Peen neljagigane mälupulk. Andsin selle naabrimees Heitile, et sitt lugu, vaat mis juhtus. Nad ju pesid enne mind.

Heiti ütleb, et pole nende vara, a ta paneb kohe eileõhtused pildid sinna peale.

Tuli välja, et mälupulgad on tänapäeval vägagi vee- ja pesumasinakindlad. Nii et kui tahate oma koduseid seksivideosid maha pesta, siis see ei õnnestu. 12 minutit ja 55 sekundit ülemiste prantslaste kodust porri polnud kuhugi kadunud. Ega sel mingit kunstilist väärtust polnud, aga andis aimu, millega inimesed tegelevad. Tüüp kiikas kaamerasse nagu tubli amatöör kunagi; tüdruk oli elutu ja võis eeldada, et ta ei tea kaamerast midagi. Ilusad inimesed, aga väga harju keskmine kolm miinus sooritus.

Et paljastus oleks täielik, oli pulga peal ka passikoopia.

Väga õpetlik lugu tütarlastele: kontrollige enne seksimist kummutipealsed üle ja siis enne pesupesemist peika püksitaskud ka.

HILJEM: Nüüd see siis juhtus. Veel mõned tunnid tagasi olin enesekindel, et muidugi ma ei tule jalkat vaatama, olen otse töölt ja üldse ei-ei-ei.

Praegu on prill peas ja popkorn kõrval ja vaatan juba teist mängu järjest. Ja mitte sellepärast, et mul telekapulti pole. Laupäeva varahommik, kell on 4:37. Kaine.

NATUKE VEEL HILJEM: Miguel helistas, et tule täna varem tööle.