Palju jõule!

Ruttu panen jõulutervituse üles, vist ongi juba jõulud läbi. Ei ole Heinla oma lubadust pidanud ja Birma juttu üles pannud, kuid kes mind tunnevad, siis ega see polegi just mitte väga suur üllatus. Homme lahkub Kadri Bangkoki ja 30ndal juba koju Eestisse, ehk võibolla siis kuidagi ja kunagi suudan end üksinda meeleheites end kokku võtta ja jutud ära toimetada. Üldse ei taha muidugi, et Kadri ära läheb, sest sarnaselt Tiule suudab ta mind päevas vähemalt 23 korda naerutada. Nendevahelisi ühiseid jooni olen rohkemgi märganud. Peolt ei taha kumbki lahkuda ja kui Kadrile Tiiu legendaarset F11 klahvi nalja rääkisin, siis sellepeale Kadri imestas, et kuidas küll Tiiu nii rumal on: "Tuleb ju lihtsalt F all hoida ja kaks korda number 1 vajutada, kuidas Tiiu seda ei teadnud." A enda arvates on ta "Interneti Kunn" ja "Tehnika Geenius".

Pealegi hakkab lähenema hetk, kui täiesti üksi jään ja hirm juba praegu suur, et kas kunagi kellegagi üldse tuttavaks saan. Vist mitte. Õnneks on meie verandale tekkinud koer, kahjuks küll vägagi tai kommetega ehk truu ta enamasti ei ole (soovitan lugeda Private Dancer'it). Täna lisandus ka teine. Meie birmakaaslased, Markus ja Rene, kes paariks päevaks Paisse tulid, sõitsid juba eile oma uute Chiang Mai "tuttavatega" tagasi Chiang Maisse ja plaanivad vist Laosesse edasi minna. No need "tuttavad" olid päris osavõtlikud kohalikud piigad. '

Tutvusime vahepeal mulle isiklikult väga sümpaatse paariga - Laura ja Priidikuga - a nemadki lahkuvad juba homme. Kes siis mul siin "sõpradeks" jäävad...Kaks väga hambutut sitahipit, kellega eile lõkke ääres Sang Somi jõime ja Tutu (hellitavalt Tutulutu) - minu kohalik tai peigmees, kellele olen korra isegi käe ulatanud, a kes mind truult õhtu läbi eemalt jõllitab, kui tema baari lähme. See tähendab siis seda, et mina Kadriga oma pudelist viskit juua ei tohi, samas ülejäänud rahvas rüüpab ja ulatab üle lõkke julgelt suurtesse plastpudelistesse villitud segusid. Tutul teiste jaoks silmi lihtsalt ei jätku ja vahele jääme vaid meie. Seda enam on tal aga põhjust mind jõllitada ja tema sõnutsi "jälgida, et me rohkem oma alkoholi ei jooks". Selline peigmees siis.

Jõulud möödusid siin legendaarselt pizza ja Sang Som'iga ja jõulutunnet meenutab vaid eesti suvele omane +4 kraadine temperatuur öösiti. Samas päeval on meil varjus +28. Kohaliku turu olen soojadest riietest tühjaks ostnud, a tenniseid siin külas ei müüda. Seega jalas on romantiliselt "love killersid" ehk sokid ja varbavaheplätud. Ehe saksa turist.

Kohe lähme Kadriga pidulikule pakaa-õhtusöögile ja siis edasi kontserdile Rasta baari, mis on Don't Cry kõrvale tekkinud. Suure lava ja toolide ja laudadega. Kolme aasta eest nähtud Pai on kõvasti muutunud, aga ma ei arva, et halvemaks, lihtsalt uhkemaks.

Homme saab Kadri oma lemmiktegevusega kohe hommikul alustada - pakkimisega. Seda kilekoti krabinat on siis kuni reception'ini kuulda.

Ja plaanidest nii palju, et nädala veel veedan sigakülmas Pais ja peale seda paar kuud rannapuhkust Ko Taol ja ootan Tiiut.

Veelkord: PALJU JÕULE!

http://www.youtube.com/watch?v=p7quNF0pWC8

kats