Tervitused mu ekskodulinnast Sydneyst, kus ükski konts pole liiga kõrge ega ükski kleit liiga lühike.
Jõudsin siia kolm nädalat tagasi ja valmistusin mõnusaks, nii 40-kraadiseks suveks. Termomeeter oli aga esimese kümne juures. Jällegi sukelduti statistikasse ja mis selgus: viimase 50 aasta kõige külmem suve algus vms.
Jõuludeks aga sain mis tahtsin - suveilma (2 tk)! Bondil elades on see parim kingitus, kaua sa ikka seda cooli rannaelu kuuma ilma võtmesse jaksad mõelda.
24. detsembri kavas oli kapsas ja kartul, esimene jõulupüha möödus aga Bondi Beachi vabaõhukinos, kus kandvad rollid oli austraalia, iiri ja briti noortel staaridel.
Napsutajatekontroll:
Ei saanud kiusatusele vastu panna ja klõpisin ajaviiteks vasakult ja eestpoolt. Seda punast plüüsi oli ikka kõvasti:
Kaks sekundit kahtlesin, a ma panen ikkagi enda pildi ka siia otsa, sest see on väga eriline pilt, sest mul pole siin roosat nokatsit peas:
Meeleolukat aastalõppu!
2 kommentaari:
Olen alati imestanud, mis häda on inimestel neid punaseid mütse pähe toppida? Kui aga elad sel maailma poolel, kus jõuluks lund isegi ei hakata ootama, on see võibolla möödapääsmatu... Higistad selle mütsi alla aga samas lood linnapilti ja meeoleolu...
Kas mõjus kuidagi nunnult?
Mida aeg edasi, seda sallivamaks ma muutun. See aasta oli väga nunnu vaadata, kuidas üks paarike võttis seljakotist välja minikuusepuu ja hakkas siis õndsa näoga kuuske vahtima ja siidrit libistama.
Postita kommentaar