Lost in Translation

Eile oli me välismaaelu üks naljakaid õhtuid. Eesti-Rootsi-Hispaania-Itaalia ühiskoondis – hm, õigemini vist Jonase sätitud kolmikdeit – käis jaapani resturaaanis. Naljakas oli peamiselt sellepärast, et itaalia poiss Bart(osz) ei oska peaaegu üldse inglise keelt ega tea palju ka muudest asjadest, aga see teda ei sega. Vastupidi, kõigis oma ütlemistes ja tegudes on ta süüdimatu ullike ja naerab enda üle ka veel, nii et maja kajab.

Juba päeval käskis Bart vaadata, kas raamatupoes sõnaraamatuid on.
„English-Indonesian?”
„Noooo, Italian-English. English - diiifficult. Indonesian - impossiiible.”

Tal oli sellega ikka tõsi taga. Kui me läbi sibulase grillihaisu sõitsisime, küsis ta:
„You listen with the nose?” Ehk siis lause, mida ta öelda tahtis: „ I like the smell of barbeque.”

Kuidas ta siin üldse hakkama saab, kui lugema, kirjutama, vaatama olid tema jaoks inglise keeles uued sõnad, mida Tiiu talle õpetas?!

Kõige aktsendivabama „Terviseks!” tiitli sai rootslane Magnus, aeg-ajalt läks see küll meelest ja kõlas lühidalt: „Seksi!”.

Bart tihti vestlusest väga tihti aru ei saanud ja siis juhtuski, et kui Jonas jutustas loo, kuidas nad bussiga mööda väga kurvilist mägiteed sõitsid ja tagapingis kohalikku viskit jõid, küsis Bart äkki, et miks vinka-vonka; kas bussijuht oli purjus, et ta otse sõita ei saanud.

Aga jaapani keelt jagab Bart küll. Uhkelt teatas ta, et söögipulkade ümbrise peale on kirjutatud „Chopsticks” ja veidi allapoole „Enjoy your food”. Ega keegi meist seda uskunud. Hiljem küsis Kats ettekandja käest ja kuuliski, et mitte „Head isu” ega „Tere tulemast”, vaid tõepoolest „Enjoy your food”. See pani seltskonnal suu mõneks minutiks lukku. „I am expert!” teatas Bart seepeale.

Parim oli aga see, kuidas itaallane jaapani toiduga vaeva nägi – torkas pulgad jõuliselt otsapidi sushi sisse ja siis vupsti suhu. Ise kokk, vabandas ta, et neil on Itaalias teistusugune toit.

Ja tagasi sõites hõikas igale rolleri- ja taksomehele: „Hello boss! Transport??”

Täna hommikul käisime fotoka järel. Fotopoe tüdruk ei mallanud teregi öelda, jooksis kohe õnnelikult vastu: „Your camera is working!” Väga uskumatu, eriti arvestades Marika kogemust arvutiparandusega, kus kolme nädalaga suurt midagi ei juhtunud.

Jätkasime ka iluprotseduuridega. Meie kogemata avastatud lemmiksalongis on kahtlemata kõige hoolikam töö ja parim hinna-kvaliteedi suhe, mida me Aasias kohanud oleme. Juuksehooldus aaloemaskiga tähendas tunniajast ülakehamassaaži ja pediküür sisaldas ka massaaži ja surnud naha koorimist, mitte vana lakk maha, uus peale.

Külastajaid pidi igatahes jätkuma. Paljud meesterahvad siiski lähevad ukse pealt tagasi, kui kuulevad, et happy end’iga massaaži ei saa.

Salongi omanik rääkis, et homsest võtab valitsus ilusalongidelt 10-protsendilist maksu (government tax) ja uuris, kuidas oleks kõige parem uus hinnakiri koostada – maksuga või ilma. Meie arust on õiglane ikka märkida täishind ja märge, et hinnad sisaldavad maksu. Meil on selle maksuasjaga siin mitu korda segadust olnud.

PS. Gilil ei pruugi väga palju internetti olla, nii et mõnda aega võib siin olla vaikus.
Varbatuulutajad.
Peaasjad.

Homme on varajane äratus, et kell 6 alustada 8-10tunnist retke Gili Trawangani. Bali Happy Tour ja 150 000 ruupiat ots. Väga happy reisikonsultant Ira kutsus külla Java saarele nagu kõik indoneeslased siin alati kutsuvad ja oleks pärast tööd meiega meeleldi ühe õlle võtnud, a me täna ikka ei jõua. Indoneesia inimesed on jätnud vapustavalt sõbraliku mulje. Isegi kui nad üritavad sulle midagi pähe määrida, on ostuprotsess nii mõnussalt soe nagu oleks kinki saanud.

Lõpuks oleme muidugi ka targemaks saanud. Siin Suka Beachi Inni kõrval on Cafe Local, kus saab wifis passida. Tellige kohe pudel veini ja teenindus on nii personaalne, et kantakse või kätel. Pärast siis võib passida 2 tundi ka ühe kokakoolaga. Me muidugi tegime vastupidi.

Ja Kuta on kehailu paradiis. Ilusad voolitud kehad. Ja härrad on sellest VÄGAgi teadlikud. Hommikusöögi pannkook on pidanud nii mõnigi kord kurku kinni jääma.

Kuta Beach – polnud nii räpane, kui esimest korda nähes:

Prouad biitšil. Ise tehtud, hästi tehtud.

Koduõu - Suka Beach Inn.