25.11.11

Vol2: tulek

16. november. Hommik üllatas sellega, et muidu vibreeriv telefon oli otsustanud taas helisema hakata. Väga hooliv temast.

Tallinn - Stockholm (1 tund)
Estonian Airi lendu opereeris Carpatair, millest ma kunagi mitte midagi kuulnud ei olnud. Igatahes kui kohvi pakuti ja piima küsisin, öeldi, et Travel-klassis on söögiks ainult komm. Närisin siis oma kaasavõetud eilast Selveri moonirulli.
Pagas alustas iseseisvat teekonda juba Tallinnast. Olin mures, sest toppisin oma punase käsipagasimõõtu kohvri 19-kiloseks ja see nägi välja nagu paisunud punane tellis ja ühe korra kärises lukk lahti. Ega ma seda kiletama ka muidugi hakanud ja siis seepärast pidingi korduvalt killima kujutluspilti, kuidas mu isiklik vara mööda maailma laiali pudeneb.
Rootsimaa oli miinuskraadises härmas, aga lumi jäi ka sel aastal nägemata.

Stockholm - Doha (u 5 tundi)
Edasi sõidutas Qatar Airways. Stockholmis ei lubatud mind lennuki peale, sest mul polnud Malaisiast lahkumise piletit ette näidata. Printisin selle kunagi välja, a kuhugi oli see jäänud suure sahmimisega. Seepärast pidin tegema kaks katset leida Arlanda lennujaama pealt printimisasutus ja lõpuks piinasin ühte kaotsis-pagasi-leti tüüpi. Siit nõuanne nii endale kui teistele – prindi kõik piletid välja, mine sa tea, millal keegi peetima hakkab
Arlanda lennujaam on tohutu ja oi kui naiivne ma olen, et lootsin sealt oma 10 SEKi eest midagi osta.
Lennukis istusin keset rootsi härrasid, kes läksid nädalalõpuks Dubaisse golfi mängima. Neil pidavat olema kombeks käia oma seltskonnaga golfireisidel, tavaliselt Lõuna-Euroopas. Üritasin neid Jõelähtmele meelitada, a nad ei võtnud eriti vedu. Selle asemel tellisid nad agaralt kogu lennu vältel tasuta napse ja hoolitsesid minugi eest. Ma vaatasin „The Helpi“ ja nutsin.
Siis sain viibida kaks tundi Kataris Dohas, lennujaam kui kosmosejaam ja isegi tasuta wifi oli.


Doha – Kuala Lumpur (u 7 tundi)
Kuala Lumpuri lend oli meeldivalt tühi, krapsakamad vedasid end kohe neljale istmele külili.
Toit oli Qataril ikka hea:
Lürpisin sav blanci ja vaatasin filme. Mulle meeldis Uus-Meremaa „Love Birds“. Üks mees leiab räästa pealt pardi, hakkab sellega koos elama, üritab pardist ikkagi lahti saada ja kohtub ühe linnueksperdiga, kellega tuleb tal armastus (mehel on litsakas eks ja linnueksperdil armukade teismeline poeg). Nii vähe kui ma Uus-Meremaa filmeolen vaadanud, on need alati mingitest kohtlasevõitu tegelastest ja südamlikud ja see on nii pagana sümpaatne. Olen õigel teel.
Qatar Airways oli mõnus-mõnus, ei raatsinudki magada. Hea oli olla seal lennuki sees. Mulle kui odavlendajale avaldab ikka kõvasti muljet, kui enne sööki ulatatakse käte puhastamiseks kuum niiske rätik ja pärast samamoodi pintsettidega naksatakse ära ka.
Qatar on mu topis nr 1 praegu, lendaks kas või mitu tiiru ümber Maa nendega.
Lennusait Skytrax nimetas Qatar Airwaysi aasta lennufirmaks. Asja eest.
Air New Zealand ja Malaysia Airways on ka toredad - söödetakse, joodetakse ja hoitakse tegevuses.
A ja seda ka, et käsipagas võis olla Estonian Airil 8 ja Qataril 7 kg, aga keegi õnneks ei kaalunud.

KL International Airport – Kuala Lumpur (u tund)
Mu punane tellis loivas täie rahuga mööda pagasilinti mu poole ja koos alustasime teekonda bussimärgi järgi nii kaugele, kuni putkast müüdi 10 ringiti eest pilet KL Sentralisse (NB - 1 ringit on 0,24 eurot ehk suts alla nelja krooni). Airport Coach peatus mulle väga sobivalt ka Puduraya bussijaamas. Ma ei tea, millega need turistid sõidavad – kõik peale minu olid kohalikud. Õudselt meeldib see tunne, kuidagi väga turvaline. Õnne- ja rahutunne oli kirjeldamatu. Ma ei saa aru, mis värk mul selle Malaisiaga on. Minu maa.

Kuala Lumpur - Kuantan (3,5 tundi)
Puduraya bussijaam valmis sel kevadel ja on väga uhke. Suhtumine on aga endistviisi pealetükkivaltki sõbralik, juba esimestest kassadest hüütakse: „Miss! Miss! Where you go?“
Selgus, et pean minema kassasse nr 32. Müüdi pilet kella 11-se bussi peale, kell on juba 11.16. Kassapreili saadtis mu õigele platvormile. Kella 11-ne buss oli täitsa olemas veel. Milline suurepärane vedamine saatis mind terve hommiku, ei mingit passimist kuskil.
Kuantanis oli kohalik delegatsioon juba vastas. Ma nagu polekski vahepeal ära käinud. Tund sõitu Cheratingi.

/tiu/

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Keep writing! Saan aru, et see peatükk on mulle ja mõned järgnevad ka :-)?
Kas sa võtsid oma suure seljakoti lennukisse? Ja Qatar lubas ainult 8kg, aga su kott läks läbi? Kõigist 3st lennujaamast?
Ja kas KL lennujaamast viib tavaline liinitrantsport KL Sentrali? Või lennujaamabuss?
Kadri

tiu ütles ...

K6ige kiirem variant - 28 minutit - lennujaamast KL Sentrali on rong - KLIA Ekspres. See peaks maksma 35 ringitit. vaata l2hemalt: http://www.kliaekspres.com.
Buss (Airport Coach) oli KLIAst 10 ringitit. Odavlendude terminalist (LCCT) tulin ma viimati ka bussiga ja mu arust oli 6 ringitiga. Buss s6idab umbes tunni.

tiu ütles ...

oma 19-kilose kohvri andsin Tallinnas ära (ainuyksi kohver ise kaalus juba 5,5 kg).
käsipagas oli u 10-11 kg, a keegi seda ei kaalunud.

Anonüümne ütles ...

selle õnne- ja rahutunde ja vedamiste jutu peale ma ei saa jätta tsiteerimata: "sa tead, et oled õigel teel, kui uksed avanevad, kohtad õigeid inimesi ja elu on täis kokkusattumusi."
ja ma olen ka mõelnud (ja kogenud), kuidas mõne kohaga lihtsalt on mingi eriline klapp ja TUNNE... ühesõnaga: naudi ja palju kõike head Sulle!