Vulkaani otsas käidud, tuli ette võtta teine kinnismõte – käik metsiku hõimu juurde.
Mentawai saarte külastamise laitis me giid maha, see olevat liiga kallis. Selle asemel pakkus ta lähemal elavaid orang rimbasid. Lonely Planet kinnitas selline rahvas on täitsa olemas.
Kerincis oli paks udu, kui sõitu alustasime. Nagu sein ees. Kohe selgus ka see, miks oli valitud üüratult suur ja võimas auto: tee oli niru.
Kuskil tundmatus metsakülas käisime turul. Igal pool, kus me oleme, on parajasti turupäev. Alguses ei pannud inimesed meid tähelegi, aga kui panid, oli elevust palju. Mida kõike ei tahtnud nad meile pähe määrida.
Kuna porter Johnny läks riisi ostma, siis kujutasime ette, et ta tuleb, kaks hõimule mõeldud tohutut kotti õlal. Tegelikult tuli tagasi hoopis meie lõunasöögiga, sest see oli viimane riisimüügikoht.
Edaspidi viis tee läbi õlipalmi- ja kummipuuistanduste. Tee on muidugi palju öeldud, sest enamasti olid vaid mudased roopad.
Istanduste ees on tõkkepuud ja turvamehed, aga pääsesime ilusti ja (minu meelest) ka maksmata läbi. Kuigi giid võttis meilt ka ette raha, et istanduseomanikele maksta.
Õlipalmiistanduste rajamisel on Indoneesias meeletult vihmametsa maha võetud ja seda tehakse üha edasi. Oranžikatest viljadest saadavat õli kasutatakse toiduaine- ja seebitööstuses, kosmeetikas ning biokütusena.
Hirmus on seda laastamist näha nii rahaahnuse kui ökosüsteemi laastamise poolelt. Kaalusin vahepeal juba Indoneesia valitsusele ametliku noodi esitamist, kuna metsatulekahjudest tingitud suits on varjutanud päikese ja rikub tervist. MASENDAV.
Teiseks siis kasvatatakse peamiselt Pará kummipuid.
Kuna esiistmel polnud moodsat ekraani, mis oleks trajektoori näidanud, pole mul aimugi, kui sügaval džunglis me ekslesime. Õigupoolest polnud ei levi ega tihti ka elektrit. Aga oli näha, kuidas tsivilisatsioon järjest metsa poole tungis – rajati uusi teid ja sildu. Seni käib liiklus lihtsalt läbi jõe.
Pärast viietunnist sõitu jõudsime kuninga juurde, kelle läheduses rimbad elavad.
Kuningas on mu arusaamise järgi siin nagu külavanem, kes kõike teab ja kellega tuleb asju ajada. Kuningas oli kodust ära ja hakkasime lõuna sööma. Siis tuli kuningas metsast, matšeete vööl, ja surus otsemaid mu kanarasvast kätt, nii et mul ei tulnud muud meelde kui „Selamat pagi!“ (tere hommikust).
Kuningas on ise ka rimba, aga oli abiellunud „normaalsega“ ning elas nüüd paikset elu.
Selgus, et nomaadse eluviisiga rimbad olid vahepeal edasi liikunud. Ei saanudki täpselt aru, kui palju see läbi džungli jala oleks olnud, aga meile anti Kuningapoeg teejuhiks kaasa ja asusime autoga suurt ringi tegema, et lähemale pääseda. Kaheksa tundi sõitsime mööda asustatud ja vähemasustatud mudaseid paiku, kuni olime jälle jõe ääres, pime käes. Esialgne plaan oli pool tundi jala edasi minna ja siis džunglis telkida. Mulle meeldis see mõte üha vähem. Alles me komberdasime pimedas metsas ja nüüd sisse jälle märga džunglisse?! Päeval pidime vaatama minema püütonit, kes oli aga uuesti lahti lastud... Tee peal vupsas skorpion võssa... Magaks kas või autos...
Siis teatas seni muretult läbi muda rallinud juht, et edasi sõita enam ei saa. Tuleb külas ööbida ja hommikul rentida mootorrattad. Jeee!
Tuli välja, et saame kuningapoja vanaema juures olla. Kohalikumat
couchsurfingu-elamust annab otsida. Suurt midagi küll ei näinud – elektrit polnud – aga vanaema ei löönudki öiseid külalisi nähes verest välja. Hoopis sikutas meile kui kõrgetele külalistele uhked punased roosidega madratsid, päevateki ja padjad.
Me kolm kohalikku saatjat võtsid end samuti toapõrandale ritta ja asusid ruumi täis suitsetama. Nad suitsetavad siin kõik vahetpidamata. Sääsetõrjet täis pritsituna kuumas ja suitsuses troopikaöös, kus mitte midagi ei näe ja käituda ka ei oska. Külalapsed tulid järjest läbi ja Kadri arvas, et hommikuks on terve Facebook meid täis pildistatud.
Hommikul pakuti praetud riisi. Vanaema oli püüdnud küla pealt ka mune leida, aga ta ei leidnud.
Motikaid rentida kah ei õnnestunud. Samas tundus jalgsiminek ka nüüd okei, sest õues oli valge ja telkimisasju polnud vaja enam kaasa vedada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar