Hiidlasest kasvab kosmopoliit: Minek ja Melaka

Üritasin enne bussis natuke kirjutada, aga ei mahtunud – eesistuv tüüp sisuliselt lamas mul süles magada.

Reisi eelõhtul oli Bonobo kontsert. Et ostsin pileti väga ammu, oli selle kontserdi ootamine mind täiesti ära väsitanud ja kaalusin isegi pileti mahamüümist. See oleks röövinud umbes kõik töö- ja pakkimistunnid. Õnneks tuli meelde, et enne reisi on mõistlik häälestada end „saan ja jõuan“-lainele. Kuna olin ma olnud nõus isegi Bonobo Soome kontserdile minema, oleks olnud patt end mitte Rock Cafesse vedada. Õnneks leidsin endale eelnevalt toredad kamraadid ka, kelle kõrval seista.
Teel kontserdile tabasin ära, miks nii kerge tunne on. Sest iga kord on pikale reisile minek tähendanud mulle muuhulgas ka väljakolimist, hüvastijätmist ja/või töölt äratulekut. Pole siis ime, et kuueks nädalaks hambapasta ostmine ja suveriiete kokkupanek tundub kahtlaselt lihtne.
Ajaa, kontsert oli tore. Mu avalike ürituste mõõdupuu ehk „osta-kusta“-koefitsent oli läbimüüdud kontserdi koha üllatavalt kõrge – kõike sai.

* * *
Suurde seljakotti sai 10 kg hädavajalikku kraami. Selle kokkupanek võttis siiski oodatust kauem, sest ei meenunud aine jäävuse seaduse üks alapunkte: kui miski on kadunud, on see voodi all (või jääbki kadunuks).

Tallinn-Helsinki-Bangkok-Kuala Lumpur (Flybe-Finnair-Malaysia Airlines) kulges sujuvalt.
Helsinki-Tallinna vahel tegin tööasjad ära ja vaatasin ühe lihtsameelse Skandinaavia filmi. Lennuk oli pooltühi ja naabreid mul polnud. Seltskond oli natuke nagu Soome uue kolkadraama casting, aga ei midagi meenutamisväärt.
Bangkokis tuiasin maale. Ja wow! – vastas silt OGA/TIIU C6. Iga kord lennukist maha astudes ikka tahaks natuke, et keegi sildiga ees ootaks. Mis sest, et see oli seekord selleks, et turist end lõhnapoodi ei unustaks, vaid kuulekalt järgmise väravavani marsiks. Sinna oli üle kilomeetri maad.
Üldiselt au Finnairile, et ta selle üle üheksatunnise lennu õigel ajal kohale jooksutas. Ja veel suurem rõõm oli näha, et ka pagas oli Taisse jõudnud ja loobiti Kuala Lumpuri lennuki kõhtu.

Malaisias oli meil planeeritud kõige pealt kaks ööd Melakas. Põhjuseid mitu:
1) samal päeval enam edasi lennata ei saanud ja Kuala Lumpuris olla ei tahtnud;
2) puhver, kui lend või pagas hilineb;
3) reisiväsimus vaja välja pesta ja magada;
4) ma ei ole Melakas varem käinud;
5) lihtne kohale sõita.
Nüüd võib kindlalt väita, et ka KLIAst ehk rahvusvahelisest lennujaamast saab Transnasionaliga (hind 26 ringitit) otse Melakasse sõita. Meil kästi muidugi kõigepealt minna LCCT-ssse (odavlendude terminali). Kus me jäime kohe ühest bussist maha. Kust me siis mõne tunni pärast uuesti KLIA poole sõitsime. Siit moraal: kui seitse korda seitsmelt eri inimeselt sama asja küsid, ei tee sa end lolliks, vaid säästad aega ja raha.

Kui oled üle 30 tunni juba üleval olnud, läheb natuke tuju pahaks küll. Aga no mis ergutaks rohkem kui tasuta WIFI! Pluss tee pealt juhtus üsna sürr asi: eessõitva bussi pagasiruumist lendas välja kohver nagu püssikuul. Tõesti ime, et nii tiheda liiklusega paigas keegi sellesse sisse ei sõitnud.

Melaka bussijaamast saab sõitsime linnaliini bussiga nr 17 linnaväljakule kellatorni juurde Chinatowni (pilet 1.50 vs takso 20 ringitit).

Magada tahtsime samas öömajas, kus Kadri kaks aastat tagasi, kuid kõik jõujooned olid vahepeal ümber mängitud. Ses mõttes on veel mõttetu, tugineda viis aastat vanale Lonely Planetile.
Käisime mitmeid kohti läbi ja lõpetasime ikka esimeses - Layang Layang Guest House's (kahene tuba 72 ringitit). Sisuliselt oli tegemist modernse kuuriga: IGA heli kuulda, nagu see oleks oma toas. Aga äärmiselt puhas ja ilus magada.

Esimene hommik: hambapesuvaade.

* * *
Kuulsusrikka ajalooga Melaka kuni 14. sajandi lõpuni oli Melaka vaikne kaluriküla. Pärast seda muutus see Hiina ja India kaubateel olev paik elavaks sadamalinnaks. Oma jälje on Melakasse jätnud nüüd India, Hiina, Portugali, Hollandi ja Briti võim.

Melaka kuulub Unesco maailmapärandi nimistusse ja turistide suur lemmik. Pole midagi imestada -
Melaka (vähemalt selle vana osa) on kõige rahulikum, puhtam ja arusaadavam Aasia linn, kus ma olen käinud. Seal on isegi prügikastid.

Oma pariisi kohvikute ja jõelaevadega meenutab ta pigem mõnd Euroopa linna.

Päeval tegime pisikese linnatuuri ja õhtul käisime ööturul.

Keset linnaruumi leidsime kaffilaimi puu.

Melaka üheks atraktsiooniks sõitvad kolmerattalised (trishaw), mille vali muusika on juba kaugelt kosta (Ace of Base ja muud südantsoojendavad hitid). Ühtlasi on need nii rikkalikult Hello Kittydega ehitud, nagu oleks Hello Kitty linna aukodanik. Hello Kitty temaatika on üldse au sees.