Waikanae

Käisime täna Waikanaest põrsaid toomas. Kellelgi on pühapäeval 50. juubel.
Minu ettekujutuse ja reaalsuse vahel on täpselt selline vahe, et põlvini sõnnikuse farmi ja seatapu asemel avastasin end hirmvaikse väikelinna lihakarnis.
Waikanae asub Wellingtonist u 50 km kaugusel. Nagu siinkandis kombeks, läheb sõidu peale päris palju aega - ligi tund. Suur osa Wellingtoni värskest toidukraamist tuleb sealtkandist.

Et Waikanaes on palju vanade kodusid ja vanadekodusid sai kohe selgeks. Ülihoolitsetud aiad, eile niidetud murulapid, hekist ei turrita ükski oks. Ilmselgelt on kohalikel hea meel, et sügis käes -  saab lõpuks ometi lehti riisuda.
Supermarketisse tuterdavad vanurid ja kohvikus aega surnuks löövad vanurid ja golfi mängivad vanurid. Sekka mõne lapselapsed.
Waikanae asub mäe taga, karmide lõunatuulte eest varjus, nii et tõesti hea seal konte soojendada. Vastavalt linnakese demograafilisele iseärasustele (ehk pakkumisele) on seal tavapärasemast rohkem  vanakraamipooode. Kõik, mis on vanem, kui paarkümmend aastat, on antiik. "Ega meil siin pole nagu Euroopas," ütlevad kiivid, ja näitavad ülivana, 200aastast surnuaeda.

Waikanae rannas:

Teel koju:

Mu lemmikpilt -  Kapiti saar:

UUS-MEREMAA ON NII ILUS.