12.4.12

Öö, mis teed?

Üksõhtu läksin ma jälle mäest alla. Kuu paistis ja mul oli kleit seljas.
Raudteejaama juures hostelis ootas ekskolleeg Caspar, kes andis mulle Porsche pusle kunagi mu järjekordses armuvalu episoodis (neid on mul elu jooksul olnud siiski umbes 4 tk kokku). Oo, mu vana hea pusleteraapia, kui muule enam keskenduda ei suuda.
Caspariga saab alati meenutada Kalev Meedia aegu: ulmelist priiskamist ja veel ulmelisemat lollust. Pärast seda krahhi on ka tema mööda ilma ringi kolistanud. Näiteks Austraalias pidas ta kokku üle 30 ameti, millest markantseim oli kindlasti kanatapja. Pean oma käsi vägistama, et trükkida... Need vabapidamise kanad olid nimelt nii raskeks nuumatud, et nad ei suutnud püsti seista – jalad murduvad. Ja kui nad tapmiseks kaelapidi kätte võtsid, murdus kael... Eelviimasel päeval tegi Caspar kanalast pilte ja bossidele millegipärast ei meeldinud see. Caspar vallandati ja fotokakaart võeti ära. Kõik faktid on kontrollimata, aga kanaliha vaatan veel vääääga viltuse pilguga.
Peaks ikka kokku koguma agraareestlaste paremad töölood. Pärast ei suudaks süüa midagi peale oma aias kasvanud mädaplekiliste õunte.
Muide, Caspari selja taga paistab õllene iiri kamp, kes järgmisel õhtul lõbustas end muuhulgas üksteisele näkku peeretamisega.

Kommentaare ei ole: