Tatopani

Mu nepali keele sõnavara jäigi võrdlemisi piiratuks:
* namaste – tere ja head aega
* dhanyabad – aitäh
* dal bhat, momo ja veel mõned road
* raamro cha – ilus
* tato pani – soe vesi
Umbes nii.

Teise matkapäeva sihtpunkt oligi Tato Pani, kus on palju sooja vett ehk kuumaveeallikas. Silme ees oli midagi Islandi siniste allikate ja kristalse mägioja vahepealset.

* * *
Päeva algus oli hoogne, rada kulges suhteliselt horisontaalselt.

Kuni jõudsime teepausiks oru põhja ja pidime hakkama sealt üles ronima. 

Teevesi läheb tulele.

Hüdroelektrijaama ehitus.

Tulime mäenuki tagant, all orus hommikune teepaus ja siis ainult üles. Arsenali ilmusid lühikesed püksid, mis lasid põlvekaitsetele pisut päikest :)

Vaevaline. Lõunaks oli naljatuju täitsa kadunud.
See inspireeris Katsi tegema lolle videoklippe, sest tema on mägedes vastupidav, jõuab kiiresti edasi ja saab selleks ajaks pulsi normaalseks, kui teised kohale jõuavad.

Lõunapaus. Foto: Kadri

Peretütar.

Teel möödusime Gonggongi algkoolist, mille õpetaja küsis meilt nõudlikult pastakaid. See läks oi kui valusasti hinge, sest muidugi polnud meil kaasas mingit kirjatarvete varu, mida külalastele jagada. Tatised murkad said Kadrilt kleepekaid. Läks tükk aega, enne kui esimene näris läbi, et neid saab vihikusse ja seina kleepida.

* * *
Tatopani küla vaateid: 

Tatopanis oli meie peatuspaigaks Hotel Solu Khumbu guest house, mis sööbis mällu toretseva roosa-lilla-sinise välisvärvi ja erakordselt halva toiduga. Söögituba oli mõnusalt soe ning soojendas ka lae kohal asuvaid tube. Selle agaga, et suits oli niiviisi välja juhitud, et suitsutas ka toa üle. Lõpuks ikka pead selle sooja välja õhutama.

Alati on tore süüa neid asju, mis su reisikaaslastel kaasas on. Kadril olid näiteks kakaooad (looduslikud magneesiumiallikad) ja Katsil suitsuvorst. Kaks nädalat kotis elanud vorst oli ühtlasi esimene edutu katse vabastada mind hirmsast kõhukinnisusest. 

Külalistemaja pidas Nono järjekordne sugulane, kellest oli vähemalt nii palju kasu, et Nono sai tema käest suure seljakoti. Nii et ta ei pidanud kõiki kodinaid enam enda külge riputama.

Lugesin, et kuum vesi rahustab väsinud keha ning leevendab reumat, podagrat ja nahahaigusi. Hea ajastus, sest mul oli tekkinud hiigelsuur muna kaenla alla, mis olnudki kasvaja, vaid lihtlabane mädapunn. Rekordiliselt pirakas. Kogu selle puuduliku hügieeni keskel vabastasin end sellest ja ligunesin siis roostepruunis vees.

Vesi määris riided ära ja oli tulikuum. Kannatas sees külitada ja korra peagi sisse pista, kuid voolava vee kätte sain vaid korraks varba pista, aga enamat mitte. Kümblesid seal rahumeeli nii kohalikud kui turistid. Kirjalikud allikad ütlevad Nepali kuumaveeallikate veetemperatuuriks 50 kraadi kanti, igatahes 40-70 vahel. Pildi pealt ma vaatan, et rahumeeli on inimesed seal voolava veel all ja polegi keema läinud. Imelik.