Oma tuba, oma luba

Kadri käskis kirjutada argipäevast ja toast pilte teha. Ma siis tegin.
Toaüür on 140 NZD nädalas + 30 elektri, neti, vetsupaberi ja muu hädavajaliku eest. Eesti keeles siis 420 eurot kuus.
Selle raha eest olen ma näinud kõikvõimalikke remondimehi ja nemad mind ka, sest nad kõik alustavad, kui ma magama lähen, ja luusivad akna all ka siis, kui tööle sätin.

Uus-Meremaalt võtan kaasa mitmeid mentaalseid meeneid, näiteks hortensia-vaimustuse:

Mööbel klassifitseerub siinses ajaarvamises kindlasti antiigiks. Täitsa ilus. Puidukoidele ka väga meeldib. Sahtleid on nii palju, et isegi minusugune kollektsionäär ei suuda neid ära täita.

Kindlasti ei ole see päiksepoolne tuba, millest laulab Karl Madis. Teen siiski vahet, millal on päev ja millal öö. Soe on siis, kui radikas huugab.

Alumine voodi:

Pärast omaettejäämist on see voodi tühi. Noh, kui väga aus olla, täidab see pea igal öösel kiireloomulise panipaiga ülesannet.
Aknaauk nr 2 ja õmblusmasina alust meenutav arvutilaud, kus hoian oma kahte raamatut:

Vabaõhugarderoob:

Selline riidetoru on igati praktiline, miski ei hallita ja väga eemaletõukavat läpahaisu ka ei teki. Esiplaanil tööriided, sest muid ju pole vaja varnast võtta. Botased on ka ilusasti redeli kõrval.
Redelit pidi saab minu sooja ja pehmesse pessa, kus igapäevane vaade on selline:

Pühapäeval kolin välja.

Nii et KUULUTUS-KUULUTUS: kui kellelgi on Tallinnas midagi asemele pakkuda, andke teada! Suuri nõudmisi ei esita. Peaasi, et kallis poleks ja saan tulla-minna, millal vaja (st mul võtmed) .

Miss Zuum kirjutas soovituskirja ka: "Tiiu on korralik elukaaslane, suhteliselt väike ja puhas, palju ruumi ei võta. Armastab kuhugi (tavaliselt nurka) pesa teha. Tavaliselt saabub koju hommikuti ja lärmi ei tee. Süüa peab saama tihti, aga mitte suurtes kogustes. Vahel tuleb teda ka välja viia. Kokkuvõttes on temast alati rõõmu palju!"

Tegelikult mind söötma ei pea ja õue saan ka ise.