Kas see ongi paradiis?

Jaa, on küll. Turundajad, kes te kasutate kogu aeg väljendit hidden gem  - Sumur Tigas asub see koht, mida niiviisi kirjeldada. Ja näha midagi sellist pärast kõiki neid džungleid, võpsikuid ja rägastikke on arvatavasti tugevam emotsioon kui Kolumbusel Ameerikat avastades.

Ma olen läbi ja lõhki mereinimene ja miski vaimusta ega lõõgasta mind rohkem kui pikk inimtühi rand. Ebareaalselt helesinine meri. Tuul viib kogu pasa peast. Kui rannas aelemisest väsinud, sööd nii palju mereande, kui jaksad. See ongi puhkus.
Olen aru saanud, et elus on kõige olulisem hooletult, ent enesekindalt öelda: „Ma ei kahetse kunagi midagi.“ Aga mul on küll vahel mõnest asjast kahju. Kolme päevaga oleks ma Sumur Tigas raudselt ümber sündinud. Väga kahju, et meil ei õnnestunud seal ööbida ja olla. Kes veel ei tea, siis paradiisis on väga odav.

Dressing properly.

"Hoiab Vikerkaart" vol1.

"Hoiab Vikerkaart" vol2.

Merebioloog välitöödel.

Freddies Santai Sumurtiga Resort.

Kalmaarid - grillilt kõhtu.

Sumur Tiga asub u 10minutilise sõidu kaugusel Sabangi linnast, kust läheb Iboihisse veel omakorda u 20 minutit. Kuna meil millegagi sõita ei olnud, siis hakkasime loomulikult jala koju minema (oli au omada kolme mittetöötavat mõistust). Et Sabangist ikka takso saab.

Mis tõmbaks veel rohkem tähelepanu, kui kolm poolpaljast turisti küla vahel jalutamas? Keegi ei käi Aasias jala. Üsna pea hakkasid kohalikud mehed midagi hõikuma, üks neist tuli rolleriga ligi. Kuna meil ühtegi ühist keelt polnud, oli raske aru saada, mis täpselt toimub. Kõndisime edasi. Rollerimees tuli nüüd juba autoga. Keerulised läbirääkimised selgitasid välja, et tal ei ole huvi meid miljonite eest koju viia, vaid tasuta Sabangi transportida, sest ta läheb nagunii kooli tütrele järele. Seepärast käiski auto järel, et meid ära mahutada. AMAZING!

Arvestades seda, kui kaua pidime Sabangis takso leidmiseks tiirutama, siis oma peaga oleks me siiamaani seal.

Me heategija siin rohelise särgiga.