
Aleemi sünnipäevaõhtu.
Kristi saadetud Kroonikad tulid siia vist mitte üle mere, vaid läbi mere ja kokku üle nelja nädala. Seepärast on sealsed kangelased arvatavasti mitu korda vahepeal kokku-lahku käinud, aga töötasime need veidi lainetavad Kroonikad ühel sügisehõngulisel pannkoogiteisipäeval ikkagi kaanest kaaneni läbi. Sundisin end lugema isegi Missi-Laura uuest ja küpsest elust (küsimus: millised on su väärtushinnangud? Vastus: „Enne olid mul ühed väärtushinnangud ja nüüd on mul teistsugused väärtushinnangud. Mu uus suhe on mu väärtushinnanguid palju muutnud. Meil on ühised väärtushinnangud. Mulle meeldib, et on mul on nüüd teised väärtushinnangud.“ Anna kannatust....).
Mu lemmik oli see, et Kaarel Kose käis käraka järel. Karli, tee ikka neid pilte, kuidas keegi parklas jäätist sööb või seisab maja ees mingi tšikiga, keda sa pead ta uueks pruudiks ja tegelikult on tütar. See Nõia-Intsu Inga kindlasti päevitab kuskil haljasalal parajasti.
* * *
Siis tuli jaanipäev. Töölt tulles käisin poest läbi ja riiuli ees kummardades voolas kapuutsist vihma välja. Maret hakkis potitäie head-head kartulisalatit ja sidrunikooki tegime ka.
Kui on juba rohkem kui üks eestlane toas, on tantsu- ja laulupidu garanteeritud. Loodan, et ükski jaanivideo ei jõua mitte kunagi internetti.



Järgmisel hommikul oli ukse taga pakiteade. Oi, kuidas mulle üllatused meeldivad! Kadri ja Kats saatsid sünnipäevakingi! Nüüd mul on nii ilusad villased sokid, et õudusega mõtlen, et mis siis saab, kui auk sisse tuleb. Sest ma kannan neid ju kogu aeg ja kohtades, kuhu kunagi ükski villane sokk pole sisse astunud.
Käisin isegi vaatamas, et ehk ostan vardad ja koon kindad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar