10.1.15

Uus folder: "Nepal 2015"

Üks uudis, enne kui lähen seitsmeks päevaks Soome elama. Minust on saanud tavaline inimene. Vahepeal küll kahtlesin, kas see üldse veel juhtub, kui oled korra „õigelt“ rajalt kõrvale astunud. Aga nüüd ongi üks suurem reis aastas ja ülejäänud aja käin tööl ja püüan olla vastutustundlik.

„Lähen märtsis Nepali.“
„Kauaks siis? Kaheks nädalaks?“
„Ee-ei, kuuks ikka. Vähemaks pole mõtet,“ ja kuidagi pursui on olla. Tean, et kandva pausi ajal peaks tegelikult kõlama küsimus, et kust see raha võetakse (vahel kõlabki).
Valikute küsimus nagu ikka.

Teekond piletiostuni on ilus-valus. Kõigepealt tekib tunne, et tahad kuhugi minna. Ajad, sihtkohad, kliimaanalüüsid, transpordiskeemid, kinnisideed – täisvärk. Seekord oli pikalt favoriit jälle Indoneesia saarestik (Sumba ja Flores). Pakistan. Korraks kaldusin Kolumbiasse, sest oleks aeg juba Aasia mugavustsoonist välja astuda. Põhja-Laos ja -Vietnam olid kogu aeg varuks, sest sinna on hea lihtne sõita. Kui kõigist maailma riikidest on mul kõige väiksem tõmme Indiasse, olin mina lõpuks see, kes ütles, et davai, teeme Indias nädalase rannapuhkuse – eestlased ju vana rannarahvas. Kui mõttes olin juba ammu kohal, jäime kaks korda jäime soodsatest piletitest ilma.
Kõik see lõppes sellega, et 30. detsembril ostsime piletid Katmandusse. Aasta eest poleks küll selle peale tulnud, et peaks kõigi maailma matkajate mekasse ronima. Põnev on see elu ja inimese areng, ma ütlen. Veel tahaks öelda, et p***** see kohanimede kirjakeel, mis Nepal – vähemalt kolm a-d peaks kirjutama.
Turkish Airlines viib 11,5 tunniga kohale, tagasi tulles oleme päeva ja öö Istanbulis, mis tundub ka tore mõte.

Mida lühemaks reisid jäävad, seda tugevam on tunne, et peab kogema midagi erilist (=ebamugavusi). Nepali peale mõtlemine vaimustab mind täiesti pöörasel kombel! Pange guugli pildiotsingusse „nepal spring“. Millised vaated ja lilled! Lilli on hea pildistada ka – need püsivad paigal.

Seekord peaks end veidi paremini ette valmistama, kui Sumatrale minnes. Õnneks saame näpunäiteid parimatelt + omast kogemusest. Kogenud matkajana tean nüüd, et ma ei hakka enam R-kioski kilekeebi ja kulunud aeroobikatossudega tippe vallutama, sest siis ma pean ületama vaid iseenda närvivapustust.
Tubane demonstratsioonesinemine: Katsi kootud imeilusad sokid ja Liisu kingitud jope. Ecco plätude eera jätkub. Taskutega lõkkepüksid on veel puudu.

Kommentaare ei ole: