Piltreportaaž: õhtupoolik mangroovis

Cheratingi jõe ääres on mangroov - troopiline tihnik soisel rannikul (ÕS 2006). Selles stoilise rahuga kahevärvilises koosluses - erkrohelises mangopuude võsas ja peegelsiledas tumepruunis vees - on palju rohkem elu ja ilu kui Tiiu, talutütrekene oskaks oodata.

Kaardid lööb letti kahetunnine paadimatk, mille 20ringitine maksumus annab lugematult enam elamusi kui kaks õlut, mis sama raha eest baaris saab (1 ringit on endiselt 0,24 eurot ehk ligi neli krooni). Reisikorraldajaks valige Hafiz Cherating River Activities.

Kui mu paljaksvarastatud naabervanamehed rääkisid puude otsas rippuvatest madudest, arvasin ma, et nad viskavad naiivse naisturisti kulul villast. Sain üsna kiiresti piltvastuse... Ja kui ma võtsin kogu julguse ja lolluse kokku, et täpsustada, kas jões ka krokodille on... Ei saanud giid Hafiz eitavalt vastata, kuigi neid viimastel aastatel kohatud pole. „Kui sa oleksid seda küsinud õhtul enne jaanimardikate (fireflies) trippi, oleks ma sulle ei öelnud, sest muidu ei julgeks ükski turist paati tulla.“

Giidi inglise keel oli muidugi sellisel klassikalisel tasemel, et kõikidest sõnadest saad aru, aga jutu mõttest alati mitte.
Nii et kõik järgnevad faktid on täpselt sellisel tõsiteaduslikul tasemel, sest ma ei kavatse oma viimast Cheratingi-päeva guugeldamise alla panna (see fakt on küll 100% kindel).

Alustan kõige nähtavamast – eri liiki mangopuudest. Viljad on väga erineva värvi ja kujuga ning enamasti mürgised. Aga nagu vanad eestlased oskavad igas lehes ja juurikas ravitoimet näha, kasutatakse ka siin mangopuu eri osi rahvameditsiinis näiteks haavaraviks või toidumürgituse korral.

Siin on näide nutikast ja praktilisest teravatipulisest viljast, mis kukkudes jääb maasse (põhja?) kinni ja ajab uue taime püsti:

Erinevaid juuretüüpe:

Need juurelatakad hoiavad hästi pinnast koos:

Muide, sellise vägeva hunniku nagu vasakul, kuhjab kokku mud lobster (eesti keeli mudahomaar?). Homaari järele kobamine ei olevat hea mõte, sest augus võivat passida saaki ootav kobra.

Mööda pisemat lisajõge:

Siin on koduuksel mangroovikrabid (mangrove crab).

Jõepalmid - väärt puu, mille lehti kasutatakse katusematerjalina:

Ja järgmise pildi keskel on lähemalt näha selle palmi vilja, millega manitseti ettevaatlikkusele, sest ühe vilja mahl pidi olema nagu kaks pudelit Tigerit (ma ei tea nüüd, kas 2 x 0,33- või 0,5-liitrine...). Paar tundi keetes saab sellest head pruuni suhkrut.

Ja mu parimad šedöövrid – ussipildid! Mangroovimadu (mangrove snake) on mürgine nagu mustakollasest rüüst võib ka järeldada. Päeval tukub, kotkaste eest varjus, öösel muutub silmanägemine aga väga teravaks ja siis läheb ta jõkke kalale.

Püütoni ajaks oli fotokaaku täiesti kahetsusväärsel kombel tühi. Aga jah, lisaks peopüüton Maiale nägin püütonit ka looduses ja ta oli oksa ümber kägaras nagu mõni puuvili, sõlmes nagu turban.

Krokodille ei küll näinud, aga hulgaliselt poolkrododillimõõtu (ilmselge liialdus) monitorsisalikke (monitor lizard). Millegipärast tuli mulle üllatusena, et sisalik ujub ja veel üsna kiiresti.

Siin on üks orav. Oravaid oli palju ja alati olid nad aplalt ametis mõne puuviljaga, kuni avastasid, et neid jälgitakse ja ähmiga toidu maha pillasid.

Aegamööda harjusid silmad madusid ja sisalikke leidma, aga giid ikka trumpas üle - ka tudiseva nahkhiire nägi ta lehtede alt ära:

Tagasiteel nägime karjade kaupa gibboneid – ahve, keda me Katsi ja Kadriga kaks aastat tagasi Laose džunglis otsimas käisime, aga üldse ei leidnud. Aga tõsi, nad on väga pelglikud. Ja tõsi, Laoses elutses üleni must liik. Siinsed olid aga valge näoga, pealiskaudse otsingu järgi peaks sel gibbonil ka valged käed olema - white-handed gibbon.
Samas pole tänaval ja rannas puudel-katustel turnivatest makaakidest mingeid poseerijaid, ajavad oma ahviasju. No kihvt on vaadata neid riburadapidi ühe puu otsast teisele hüppamas, eriti emaseid pisikese poegadega.

Kuival ajal, st märtsist oktoobrini pidi jõe ääres olema palju rohkem (erinevad) linde ja loomi. Praegu on aga eluks vajalikult vesine ka sügavamal džunglis. Paadimootor muidugi peletab linde eemale, nii et linnuhuvilistele võib soovitada näiteks kajakiretke.

Siin on jäälind (kingfisher), kes üldiselt lendavad täpselt fotokanupule vajutamise hetkel ära:
Vist on arusaadav, miks mind loomaaiad ei huvita. Põhiatraktsioon - jaanimardikad - jäi seekord nägemata. Kuhjaga põhjust tagasi Cheratingi minna.

NB! Osa pilte on Illimari tehtud.