17.1.11

Mangomisu

Kirjutan siin, kass on peas. Ta tuleb põranda alt – naabrite kraanikausi alt alustab ja meie omast tuleb välja.

Toidublogi on vahepeal soiku jäänud, aga ega me söömata ole. Kogemata tuli sellest korrast täitsa peen olemine: tüdrukud must-valges, poisid šortsides ja t-särgis (meenutab mu lemmikdresskõudi: naised - pidulik, mehed – halvastiistuv ülikond).

Kõik pidid käe külge panema, peamiselt tähendas see pasta väntamist:
... ja ravioolide voltimist:
Siin see käsitöö siis on - heledad on krabitäidisega, mustad tiigerkrevettidega. Coolilt traktorilohvi tekstuuriga on see kalmaaritindiga mustatud pasta.
Magustoiduks mangoga tiramisu-laadne üllitis - mangomisu.
Peast on näha, et magusa ajaks hakkas korralikult sadama ja tuli räästa alla kolida.
Mulle mangod eriti ei istu, a Maret lubas, et see dessert maitseb mulle kindlasti. Ja kuidas veel maitses! Hapukas vaarikakaste tasakaalustas muidu läägevõitu peaesinejat.
Aed oli jälle nii ilus, et isegi kogu oma küünikuolemuses pean kasutama sellist söna nagu muinasjutuline. Heiti "A ma juba koristasin kaks päeva tagasi aia ära?!" panus:
Natuke pimedamas:
Palm on endiselt vigastatud.
Külalised ja hull koduloom, peakass:

Valisin hoolikalt sellised pildid, kus oleks näha, et ma teen ka midagi. Näiteks istun.
Pesumasinanurgas seina peal passis huntsman. Hihihii ja hahahaa, teeme nüüd kõik pilti! Muidu ohutu elukas, a sellelt udufotolt ei paista välja kui kole: suur, hall, karvane. Esimene ämblikukogemus siin ja pimedas pesu ma mitte kunagi enam ei pese. Samuti on mul korralik huntsmani-kontroll iga kord, kui riidekapist midagi võtan. Unenägusid kontrollida siiski ei suuda.

Kommentaare ei ole: