Täna on pilves ja vihmane ja suur nälg. Tegin sellise kella ühese hommikusöögi. „The weather is gorgeous!“ hõiskasid kohvitajad. Tõepoolest, siiras rõõm sitast ilmast.
Majad on siin ju üldjuhul kõigusoojased – nagu õues, nii ka toas. Nii et talvine plusskümme on asendus 30plussiga ja oli täitsa huvitav vaadata, kui paistes näoga on võimalik ärgata. Mul on nohu ja silmad põletikus ju ka. Pühapäevaks lubab ilmateenistus jälle 38 kraadi.
Lugesin seal siis kohalikest kroonikatest inimeste kohta, kelle eluunistus oli osaleda Oprah’ saates.
Oprah Winfrey, 300 televaatajat ja 200 saatetegijat käisid siin detsembris turismi arendamas ja jaanuari teises pooles oli neli austraaliateemalist saadet eetris. Sattusin ise ka kogemata nägema, kuidas ameerika turist aborigeeni embab ja ulub.
Kriitilisemad hääled muidugi küsivad, et kas see oli ikka hea mõte panna huugama 5 miljonit taala maksumaksja raha, et ameeriklasi siia meelitada. Et see, mida Oprah’le ja tema kaaskonnale pakuti, polnud mitte 5, vaid 10 tärni teenindus ja palju neid on, kes saavad endale lubada helikopterituuri Uluru kohal ja nii edasi.
Enamikul austraallastest mingit sellist enesekriitikat pole, nad on oma maa üle väga uhked. Seda kinnitas ka kolmapäevane vaatepilt Darling Harbouris, kuhu ma läksin pahaaimamatult Lihatommiga (tema sünnipäeva puhul) kohtuma, aga inimesi oli nii palju, et mobiililevi sai otsa. Hindud, hiinlased ja muud maailma rahvad – homsed austraallased – oli perekondade kaupa tulnud sinna Austraalia päeva pidustustest osa saama. Suu ammuli vahtisid nad tulešõud, mis rõhutas looduse ilu ja valu ning mateship’i.
Tunnistan, et ilutulestik tõesti suurejooneline koos visuaalide ja (pop)muusikaga ja tekitas oskuslikult õnnetunde ja tahtmise sellele toredale maale jääda.
Australia Day 2011 Darling Harbouris:
Kui püüdsin päeval R2 inteka jaoks uurida, mis see Australia Day siis õieti on, ütlesid kõik, et guugelda ja vaata Wikipediast.
Ainult Delmar korraliku koolipoisina teadis, et 26. jaanuaril 1788 jõudsid britid oma pättidega Austraaliat koloniseerima.
Masside jaoks on see ikkagi riikliku tähtsusega tšillimispäev. Inimesed tulevad kodust välja, brekky, barbie. Paljud loksuvad Sydney Harbouri peal, õlu näpus. Mu töökoht on kai ääres, igat masti alused käisid seal end näitamas ja kliendid ainult ahhetasid, et mismoodi need põhja kinni ei jää.
Viinapoodide käive on muidugi kadestamisväärne. Noorem rahvas on juba eelmisel õhtul korraliku kräu maha pidanud ja siis järgmisel päeval täiskäigul elus. Õhtuks see trall raugeb, järgmine päev on ju jälle tööpäev.
Mul endal oli väga muusikaline nädal. DJ Harvey jätsin mõne mehe meelehärmiks vahele, aga siis olid me õue peal käimas ka Radio Slave ja Benji B. Kel suurem huvi Sydney ööelu vastu, siis klubideks olid pedeurgas Nevermind Oxford Steedil ja tapasebaar Tone postimaja juures Hyde Parki nurga peal. Polnud kummaski käinud, aga hea mulje jätsid mõlemad kohad ja peod (erinevalt Lisa Shaw kolme lauluga kontserdist Favelas, kus hausijauramid mind lapikuks tahtsid talluda).
Tone’is käisin üksinda. Natuke Kulli Tarmo tunne oli niiviisi tantsupeole minna. Soojendusdiskor Mark Pritchard pani oma veidra muusikavaliku ja miksimisega proovile. Bassid hakkasid juba mu nohuse ninaluu kallal ragistama. Siis suutis ta kõik 40 inimest tantsuplatsilt peletada. Ei olnud viga minus. Moekate regebiitidega voorisid nad siiski tagasi. Neljanda regeloo peale tahtsin juba koju joosta. Õnneks tuli Benji B. Ja see oli ilus-ilus set. Ülevoolavalt ilus.
Kõik paistsid üksteist tundvat ja ma tundsin ennast hästi. Samas piilusin ikkagi ringi, ehk on mõni Orav või Misternestor kuskil unelemas. Ei olnud.
Silma järgi tundus, et peolt käis läbi nii kakssada inimest. Muusikainimesed, st –mehed + kaks noort umbjoobes aussi jõmmi. Tantsuplatsi lagi võis olla nii 70.... No pagan, Sydneys on 4,5 miljonit elanikku.
Tiuks
PS. Mul oli eile miss Heinlaga skaibisessioon. Läbi arvuti tundus ta täitsa täie mõistuse juures. On end Ko Taol palmisalus sisse seadnud ja plaanib sinna jääda maikuuni. Nii et kes sealkandis, minge külla.
Kats ütles, et Ko Tao ei ole see, kui mind seal pole. Ja Sass ütles, et KUI äge oleks minuga välja minna... Ma olen ikkagi naisterahvas - lähen igatsusest pooleks, kui inimesed niiviisi räägivad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar