Muidugi, kell oli vaid12.57. Nii et elus tuli siis väga kiiresti ette olukord, kui kutsutakse veel lühema etteteatamisajaga kui oma oma lihane vend seda tegi.
„Hm, siis peaks ju pika seeliku selga panema?“ Mul oli lühike teksaseelik ja maika, pea veel dušist märg, nägu pundunud nagu ikka kuumas magades.
„Ei ole hullu, sa oled turist. Õlad võiks siiski ära katta.“
Mõtlesin Bali matusetseremoonia peale, mis oli pikk ja rahvarohke ning valmistusin mentaalselt loobuma oma visiidi esimest rannapäevast. Aah, saaks lõpuks vähemalt pläturandigi!
Malaisia pulmakommetest ei olnud niisiis üldse mingit aimu. Nii palju öeldi, et pruutpaarile kingitakse ja raha ümbrik on Illimari käes (see eesti poiss siin). Viiest ringitist piisavat.
Hõbedases rüüs peigmees lonkis ringi, kimus suitsu ja võttis õnnitlusi vastu. Turistide rõõmuks otsis Sheila ka pruudi üles.
Küsisin Sheilalt, kas pulmasid on siin tihti ja ta vastas, et ta eriti käi, sest enamasti pakutakse liha, mida ta ei söö, aga seekord oli juurikaid ka.
Päeva peale sain nii palju targemaks, et malaisia pulm tähendabki mitmepäevast söömingut, üks päev näiteks pruudi, teine peiu kodus. Pruutpaar ise ei pruugi kogu aeg kohal olla, aga kogu küla voorib läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar